Otto von Mengden
Otto von Mengden, Menģele vabahärra (1597 – 26. veebruar 1681) oli Liivimaa mõisnik, aadlitegelane ja sõjaväelane Rootsi teenistuses (ooberst). Kusa (Kussen), Ogre (Ogershof) ja Lubeja (Lubey) mõisnik.
Baltisaksa ajaloolane Ernst Seraphim on pidanud esimese Liivimaa rüütelkonna maamarssali Otto von Mengdeni ja tema vanaonu pojapoja Engelbrecht von Mengdeni (1587–1648) tegevust niivõrd oluliseks, et on nimetanud Liivimaa aadli ajalugu 17. sajandil "von Mengdenite perioodiks".[1]
Mengdenite suguvõsast pärit Otto von Mengden sündis 1597. aastal Kusa ja Kalnamuiža (Maikendorf) mõisniku Jürgen von Mengdeni ja Magdalena von Vietinghoffi pojana. Tema vanem vend oli Ernst von Mengden (1593–1655), Liivimaa rüütelkonna maamarssal, Rootsi ooberstleitnant ning Kalnamuiža, Roperbeķi (Roperbeck), Streidase (Hessenhof) ja Katvari (Kadfer) mõisnik.[2]
Enda tunnistuse järgi teenis ta Rootsi riiki alates 1621. aastast. Ajaloolane Ilmar Tammisto oletab, et ta võttis osa tol aastal asutatud komissariaalkohtu tööst. 1620. aastatel teenis ta Preisimaal sõdinud Rootsi vägede juures – seda kinnitab ka asjaolu, et tema poeg Gustav sündis 1625. aastal Königsbergis. Alates 1631. aastast juhatas ta Liivimaa aadlilipkonna koosseisu kuulunud Pärnu kreisi ratsateenistuskohuslastest moodustatud ratsaväekompaniid. Hiljemalt alates 1633. aastast töötas ta ka Koknese maakohtunikuna.[1]
1630. aastatel püüdis Mengden veenda Rootsi valitsust, et see muudaks Liivimaal valitsevat sõjaväekorraldust. Tema nägemuses pidanuks Liivimaal loodama Rootsi riigi rahalisel toel tema enda juhitud ratsaväeüksus, mis pidanuks liituma teiste kindralkuberneri alluvuses olevate väeosadega üheks rügemendiks. 24. mail 1635 edastas Liivimaa kindralkuberner Bengt Oxenstierna Mengdeni ettepaneku Rootsi eestkostevalitsusele. Mengdeni plaan ei saanud siiski eestkostevalitsuse heakskiitu ning kehtima jäi senine aadli ratsateenistuse põhimõte.[1]
1635. aasta kevadel üritas ta saada ka Riia lossipealiku ametisse ning säilinud on tema kiri kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse poole, kus avaldab rahulolematust, et antud ametisse määrati hoopis Otto von Sack.[1]
Samaaegselt arutas Otto von Mengden kindralkuberner Oxenstiernaga ka poolakate sissetungi võimalust Liivimaale ning selle tõrjumiseks vajalikku aadlilipkonna lahinguvalmidusse seadmist. Säilinud on rittmeister Mengdeni kirjad Oxenstiernale, milles ta annab soovitusi aadlilipkonna munsterdamise aja, koha ja viisi osas. Kuigi kõiki Mengdeni soove ei võetud arvesse on siiski tähelepanuväärne, et säärased läbirääkimised toimusid, kuna kindralkuberneril puudus kohustus antud küsimuste osas kohaliku aadliga nõu pidada.[1]
Kui 1639. aastal Leedu väed Liivimaale sisse tungisid, käsutas kindralkuberner Mengdeni ja Fabian von Plateri kompaniid Daugava kaitsele. Kuna Leedu väed lahkusid Liivimaalt juba mõne nädala järel, lubati Mengdeni ja Plateri vägedel koju naasta. Uuesti pidid nad Daugava jõe kaitsele asuma 1642. aastal, mis on tähelepanuväärne, kuna puudus otsene sõjaline oht Liivimaale ning aadli ratsateenistust rahuajal üldiselt relvile ei kutsutud.[1]
1640. aastal tegi Mengden kindralkubernerile uuesti ettepaneku viia Liivimaal läbi värbamine. Mengden lubas värvata 300 meest, kes oleks 60 riigitaalri eest aastas valmis hobuse ja relvastusega Rootsi teenistusse astuma. Tõenäoliselt kaasnes sellega ka Mengdeni nõue uue üksuse ülemaks hakata. Kindralkuberner esitas selle üldjoontes 1635. aasta ettepaneku sarnase plaani eestkostevalitsusele, kes andis vastuse alles 1642. aastal ja lubas plaani ellu viia ainult siis kui Liivimaa aadlilipkond ei ole võimeline piisaval arvul mehi välja panema.[1]
Rittmeister Mengdenile maksti 1635. aastal ametiülesannete täitmise eest 88 riigitaalrit, 1636. aastal 300 riigitaalrit, 1639. aastal 702 riigitaalrit ning 1642. aastal 792 riigitaalrit aastas. Kaheksa aasta jooksul õnnestus Mengdenil saavutada üheksakordne palgatõus. Samuti kasvasid riigi kulutused tema juhitud ratsaväekompaniile.[1]
Mengden oli lisaks sõjaväele tegev ka tsiviilteenistuses. 1638. aastal viidi Liivimaal läbi maarevisjon ning Koknese maakohtunikuna oli Mengden üks revisjonikomisjoni juhtidest. Tema vastutusalasse jäid Nabe (Nabben), Liepupe (Pernigel), Libaži (Lemsal), Augstroze (Hochrosen) ja Straupe (Roop) linnusepiirkonnad. Nendele aladele jäi ka üks Mengdenile kuulunud mõis, kuid see ei näi olevat tema tööd takistanud. Läti ajaloolase Edgars Dunsdorfsi hinnangul kogus Mengdeni juhitud komisjon erinevalt teistest talupoegade üksikasjaliku küsitlemise abil põhjalikumaid andmeid kui teised komisjonid, samas aga ei käidud mitmetes mõisates kohapeal ning esitatud adramaade arv ei vastanud tõele. Hiljem heideti kindralkuberner Oxenstiernale 1638. aasta revisjoni läbiviimist ette, kuna komisjone juhtinud kohalikud aadlikud ei olnud erapooletud ning lähtusid isiklikest huvidest.[1]
Aastail 1651–1655 oli Otto von Mengden Liivimaa aadlilipkonna ooberst.
Kuninganna Kristiina andis 12. juulil 1653 Otto von Mengdenile Menģele (Altenwoga) vabahärra tiitli.
Otto von Mengden suri 26. veebruaril 1681 ja maeti Riia toomkirikusse, kus on säilinud tema vappepitaaf.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Otto von Mengdeni esimene abikaasa oli Igate (Idsel), Ozoli (Lappier) ja Sinole (Sinohlen) mõisa pärijanna Gerdruta von Rosen (1589 – 19. veebruar 1651), kes oli Jürgen von Ungerni ja Elisabeth von Grotthussi tütar. Abielust sündis:
- Gustav von Mengden (1625–1679), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Liivimaa aadlilipkonna ülem, Liivimaa rüütelkonna maamarssal
31. juulil 1653 abiellus Mengden Stockholmis vabapreili Johanna Jacobina von Khevenhülleriga (1633–1681), kes oli Austria päritolu Rootsi kindralmajori, kindralkuberneri ja riiginõuniku vabahärra Paul von Khevenhülleri (1593–1655) ja vabapreili Regina Catharina von Windisch-Grätzi (1597–1670) tütar.
Otto von Mengden abiellus kolmandat korda 19. veebruaril 1668 Riias vabapreili Helena von Ungern-Sternbergiga, kes oli ooberstleitnant vabahärra Wolmar von Ungern-Sternbergi ja Sophia von Uexkülli tütar.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ilmar Tammisto "Otto ja Engelbrecht von Mengden Rootsi riigi teenistuses 1630.–1640. aastatel". Tuna nr. 3, 2018
| Eelnev Puudub |
Liivimaa maamarssal 1643 |
Järgnev Engelbrecht von Mengden |
| Eelnev ? |
Liivimaa aadlilipkonna ülem 1651–1655 |
Järgnev Fabian von Aderkas |