[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Juku (arvuti)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata Juku; õppelaeva kohta vaata artiklit Juku (laev).
Juku E5101/E5104
Juku E5104 koos välise flopiseadmega
Arendaja Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo
Tootja Baltijets (alates 1988), Estron (kuni 100 tk[1])
Tüüp personaalarvuti
Põlvkond 8-bitine
Väljalaske kuupäev detsember 1988
Eluiga 1985-1997
Lõpetatud 1993[viide?]
Tarnitud 3000[2]
Meedia väline 2 x 5,25" flopiseade, lindiseade (helikassett)
Opsüsteem EKDOS
Toide 220 V 50 Hz, max 20 W
Protsessor KR580VM80A @ 2MHz
Salvestusmaht 192 kB muutmäluketas (lisaseade)
Mälu muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB)
Ekraan 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25[3])
Graafika mustvalge TV video-/antennisisendiga
Heli 1-bitine
Sisend klaviatuur (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), hiir
Ühenduvus jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart
Mõõdud 350x300x70mm
Kaal kuni 4,5 kg
Enimmüüdud mäng Indy looking for Jewels
Järeltulija Juss (prototüüp)

Juku on Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud personaalarvuti, mis loodi kasutamiseks hariduses.

Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline flopiseade,[4] välismäluna plaaniti algselt kasutada kassettmagnetofone[5]. Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid. Nõukogude Liidus projekteeritud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel arvutihiir.

Jukudes kasutati Nõukogude Liidus toodetud 8-bitist mikroprotsessorit KR580VM80A, mis on mikroprotsessori Intel i8080A kloon.

Jukust valmis aja jooksul neli mudelit markeeringutega E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel Juss, mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.[6]

Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks moraalselt vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud kooliarvuti pilootprojektiga aluse hilisemale Tiigrihüppe programmile.[7][8][9]

Juku eelkäijateks võib pidada Entelit ja Tartut, mis konkureerisid Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks Agat ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud Korvet.[9]

Tarkvara

[muuda | muuda lähteteksti]

Juku operatsioonisüsteemiks oli CP/M-i kohandatud versioon EKDOS, mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).[10]

Jukuga tuli kaasa süsteemitarkvara kolmel flopikettal, 1989. aasta detsembris andis EKTA välja täiendava neljanda ketta, mille utiliitidega võimaldati 80x25 tekstirežiimi.[11][3]

Graafika- ja tekstiredaktori Turbo GTR peamenüü

Programmidest olid Jukule kohandatud CP/M-i tarkvarast DBase[12] II, MultiPlan ja WordStar, kuid EKTA koostas ka ise tarkvara[10], nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС[13][14], tekstitoimetid SED ja MIC, graafika- ja tekstiredaktor Turbo GTR, heliredaktor ME, failihaldur JCM jpm.[15][16]

Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID.

Standardkomplekti kuulus ka arvutimäng Ussike, EKTA arendatud mängudest veel Xonix, Bugaboo ja male. Hulk mänge nagu Catchum ja Ladder porditi eri CP/Mi süsteemidest, kuid palju mänge kirjutati ka kooliõpetajate ja õpilaste poolt. Juku tuntuimaks mänguks on peetud Ilmar Kääri ja Rauno Mägi poolt 1991. aastal loodud labürindimängu Indy looking for Jewels.

Jukule kirjutati ka viirusi.[17][18]

Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".[19]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati Boris Tamme initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.[20]

Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.[21][9] Algselt pidid Jukusid tootma hakkama RET ja Estron, 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine läks käima 1989. aastal Narva tehases Baltijets (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).[10][20]

Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.[viide?] Masstootmine algas kolm aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.[9]

Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.[22] EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.[9]

Kasutus koolides

[muuda | muuda lähteteksti]

Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul:

Pildid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Lisaseadmete kirjeldus demoprogrammis
    Lisaseadmete kirjeldus demoprogrammis
  • Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis
    Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis
  • Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine
  • Juku on tüüpiline koduarvuti
    Juku on tüüpiline koduarvuti
  • Estronis katsepartiina toodetud Juku TÜ arvutimuuseumis
    Estronis katsepartiina toodetud Juku TÜ arvutimuuseumis
  • Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga
    Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga
  • Juku E5104 TÜ arvutimuuseumis
    Juku E5104 TÜ arvutimuuseumis
  • Juku E5104 eksemplar Tallinna Ülikooli muusuemis
    Juku E5104 eksemplar Tallinna Ülikooli muusuemis
  • Juku emulaator muuseumiööl 2022 TÜ arvutimuuseumis
    Juku emulaator muuseumiööl 2022 TÜ arvutimuuseumis

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Henrik Roonemaa (15. veebruar 2022). "Jukud". Hariduse tehnoloogiakompass.
  2. ↑ Mikk Salu (veebruar 2009). "Pool sajandit kohaliku IT arengu juures" (PDF). Arvutimaailm.
  3. ↑ 3,0 3,1 Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (detsember 1989). "Last minute news!". Juku PC Utilities Disk #4.
  4. ↑ "Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт" (PDF) (vene). ПО "Балтиец". 29. juuli 1991. Lk 4.
  5. ↑ Juku Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  6. ↑ Hubert Veldermann (1. aprill 1986). "Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku". Vikerraadio.
  7. ↑ Valdur Talts (19. veebruar 2018). "Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest" (PDF). Verbis Aut Re.
  8. ↑ Kalle Muuli (6. september 2014). "Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe". Postimees.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Laur Kanger (2013). "Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992" (PDF). The University of Edinburgh.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 "Vene imed", lõim meililistis Taskutark (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  11. ↑ "Juku arvuti tarkvara". elektroonikamuuseum.ee. Vaadatud 31. oktoobril 2024.
  12. ↑ "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis" Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  13. ↑ Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989
  14. ↑ Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987
  15. ↑ "Ketastelt taastatud JUKU tarkvara üldnimekiri". Juku3000. Vaadatud 2. novembril 2024.
  16. ↑ Jürisson, Tiina (20. jaanuar 1990). "Meie "Juku"". Õpetajate Leht. Lk 3-4. Vaadatud 11. novembril 2024.
  17. ↑ Dan Heering (2017). "Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks". Tallinna Tehnikaülikool.
  18. ↑ spirit (26. august 2020). "Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus". ELFA foorum.
  19. ↑ 19,0 19,1 Ivo Krustok (september 2019). "Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud". Digi.
  20. ↑ 20,0 20,1 Margus Hunt (6. mai 1986). "Kas Jukuga või..." Eesti Raadio.
  21. ↑ "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"
  22. ↑ Kaur Hanson (24. aprill 1987). "Juku, see koolisõbralik arvuti". Noorte Hääl.[alaline kõdulink]
  23. ↑ Sirje Pärismaa (28. november 2014). "Nõo reaalhariduse esimene poolsajand". Õpetajate Leht.
  24. ↑ Juurik, Ülle (2010). "Reaalainete süvaõppest Nõo Reaalgümnaasiumis" (PDF). Aastaraamat 2009. Eesti Matemaatika Selts. Lk 148.
  25. ↑ "Arvutiklass" Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)
  26. ↑ Laine Aluoja "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani" (vaadatud 31. oktoobril 2012)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / Eesti Õppekirjanduse Keskus; koostanud Tiina Jürisson. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk)
  • "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus Heiki Puzanov. Tallinn: Valgus, 1988 (168 lk)
  • Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989
  • "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989
  • "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" S.l.: s.n., 1990
  • Leo Võhandu jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juku_(arvuti)&oldid=6768127"