Juhan Raudsepp

Juhan Raudsepp (10. detsember 1896 Lugaži vald, Läti – 15. detsember 1984 Tallinn)^[1] oli eesti skulptor.

Juhan Raudsepp sündis Juhan ja Elsa Raudsepa kuuest lapsest vanimana. 3.−13. eluaastani elas ema vanemate juures Rusi talus Pugritsa külas Kaagjärve vallas. Õppis aastail 1906–1909 Kaagjärve vallakoolis, 1909–1912 Kraavi vene kihelkonnakoolis, 1912–1914 Valga linnakoolis.

Aastail 1914–1918 õppis ta Pensa kunstikoolis, mis suleti revolutsioonijärgsete sündmuste tõttu. Tulevase skulptori kunstikooliaegsed kaaslased olid Felix Randel, Eduard Ole ja Friedrich Hist. Hiljem Tartus elades ei tekkinud kunstnikul kunstikooli Pallase kunstnikega lähemaid kontakte, tema mõttekaaslasteks olid pigem koolivennad Ole ja Randel.^[2]

Osales aastatel 1918–1920 Vabadussõjas, seejärel töötas ta kunstiõpetajana Tartu koolides. Samal ajal tekkisid Raudsepal sidemed Tallinna kunstnike Henrik Olvi, Märt Laarmani ja Arnold Akbergiga ning Võrus tegutseva Jaan Vahtraga. Ühine mõttelaad ja sarnane suhtumine Eesti kunsti ja kunstiellu viis neid 1923. aastal ühise kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma loomisele.^[2] 1924 korraldas rühm esimese Balti riikide kunstinäituse, mis ühtlasi oli skulptori esimeseks ülesastumiseks näitusel.^[2]

1925. aasta kolis Raudsepp Tallinna ja hakkas tööle joonistusõpetajana Jakob Westholmi gümnaasiumis. Aastatel 1925–1929 õpetas ta Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1925–1926, 1930–1931 ja 1932–1940 oli ta Eesti Kunstnikkude Rühma esimees.^[2] Raudsepp oli tihedas kontaktis Läti mõttekaaslastest kunstnikega, osales rühma almanahhi Taie väljaandmisel ning organiseeris näitusi.^[2]

Aastast 1929 tegutses Raudsepp vabakunstnikuna. 1930. aastate keskpaigas oli Raudsepa looming väga hinnatud ning talle esitati suuri tellimusi. Siis valmisid Tallinna Tornide väljaku purskkaev "Tütarlaps vaagnaga" (1936), Tallinna Kunstihoone dekoratiivfiguurid "Ilu" ja "Töö" (1935) ning "Dr. O. Kallase" ja "N. Triigi portree" (1937).^[2] 1937. aastal reisis kunstnik koos Eduard Olega Inglismaale, Madalmaadesse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Austriasse, Ungarisse ja Poola.^[2] Koju tagasi jõudes halvenes tööst ja reisist kurnatud skulptori tervis, mis taastus alles 1939. aastaks.^[2]

Alates 1920. aastate keskpaigast oli Juhan Raudsepp tihedalt seotud Haapsaluga. Ta abiellus Haapsalust pärit Elfriede Randfeldiga ning pere elas suviti Õhtu kalda tänaval paiknevas majas.^[3] Sinna ehitas skulptor endale ka ateljee. Haapsalu tarbeks on Raudsepp loonud skulptuurid "Kepimurdja" (1933), mis paiknes sanatooriumi aias, ning Rootsi turu haljasalal seisva linnakaevu "Poiss kalaga".^{[4] [3]}

Pärast II maailmasõda jätkas Raudsepp riigile tellimustööde valmistamist ning valmisid portreeskulptuurid Friedebert Tuglasest ja Ants Laikmaast. 1958 sai Raudsepp Kunstnike Liidu skulptuurisektsiooni esimeheks ning oli üks Riias toimunud Eesti, Läti ja Leedu skulptuurikonverentsi ja näituse korraldajaid.^[2]

Kunstnik suri 1984. aastal, tema hauakiviks on 1973. aastal valminud skulptuur "Taidur".^[2]

Viljeles valdavalt portree- ja monumentaalkunsti, vähemal määral figuraalset vabaskulptuuri. Tema varases loomingus domineeris kubistlik-konstruktivistlik suund, alates 1930. aastatest kaldus ta üha rohkem realismi poole. Viimane avaldub just kunstniku portree- ja figuraalplastikas.

Loonud mitmeid Vabadussõja mälestusmärke, avalikke hooneid ja avalikku ruumi kaunistavaid teoseid. Näiteks Tallinna Tornide väljaku purskkaev "Naine vaagnaga" (1936), Tallinna Kunstihoone dekoratiivfiguurid "Ilu" ja "Töö" (1935), endise Tallinna Majaomanike Panga, praeguse Gloria restorani hoone fassaadi reljeef "Öövaht" (1935).^[5] Ajaloosündmusi jäädvustavatest monumentidest on märkimisväärsed Tallinnas Uuel turul paiknenud 1905. aasta revolutsiooni ohvrite monument (1931, asub praegu Rahumäe kalmistul), Tallinna Sõjaväe garnisoni kalmistul seisnud Vabadusristi kavaleride monument (1940, hävinud) ning Koeru ja Antsla Vabadussõja monumendid.^[5]

Suur panus on Juhan Rausepal Eesti kalmistukultuuri edendamises. Ta on loonud hauamonumente Tallinna, Tartu, Rakvere, Haapsalu, Karuse, Käsmu jt surnuaedadesse. Tuntuimad on Jakob Westholmi mälestussammas Rahumäel, perekond Jürgensoni (lauljatar Paula Brehm-Jürgensoni) ning näitlejate Theodor Altermanni ja Karl Jungholzi kalmukujundused Siselinna kalmistul. Tema loodud on kunagise Haapsalu linnapea Hans Alveri perekonna hauakivi Haapsalu vanal kalmistul ning Ants Laikmaa hauamonument Taeblas.^[3]

Juhan Raudsepa loomingusse kuulub ka hulk portreeskulptuure: Ants Laikmaa, Nikolai Triigi, Nil Merjanski, Eduard Vilde ja Friedebert Tuglase portreed.

• 1982 – Eesti NSV teeneline kunstnik

• Juhan Raudsepp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Juhan Raudsepa teoseid Eesti Kunstimuuseumi kogudes