Igor Ivanov

See artikkel räägib Venemaa riigitegelasest ja diplomaadist; samanimeliste kohta vaata artiklit Igor Ivanov (täpsustus).

Igor Sergejevitš Ivanov (vene keeles Игорь Сергеевич Иванов; sündinud 23. septembril 1945 Moskvas) on Venemaa riigitegelane, diplomaat ja rahvusvaheliste suhete spetsialist, Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige.

Ta oli aastatel 1998–2004 Venemaa Föderatsiooni välisminister. Diplomaadina on ta välja teeninud erakorralise ja täievolilise suursaadiku diplomaatilise teenistusastme (1989).

Elukäik

Ta on ema poolt gruusia päritolu. 11-aastaselt asus ta õppima Moskva suvorovlaste sõjakooli. Pärast selle lõpetamist 1963. aastal, astus ta Moskva Riikliku Võõrkeelte Pedagoogilisesse Instituuti, kus õppis inglise ja hispaania keelt. Pärast instituudi lõpetamist 1969. aastal asus ta teadurina tööle NSV Liidu Teaduste Akadeemia Maailma Ökonoomika ja Rahvusvaheliste Suhete Instituuti. Samaaegselt astus ta Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi aspirantuuri. 1972. aastal sai samas ajalookandidaadi kraadi kaitstes väitekirja "Проблемы формирования, эволюции и преемственности российской внешней политики на рубеже XXI века"^[1]. Ajaloodoktori kraadi sai ta 2005. aastal (väitekiri "Внешняя политика в эпоху глобализации"^[2]).

Alates 1973. aastast oli ta NSV Liidu Välisministeeriumi teenistuses. Aastatel 1991–1995 töötas ta suursaadikuna Hispaanias. Jevgeni Primakovi eestkostel määrati ta 1998. aastal välisministriks (ametis 1998–2004).

Ivanov oli aastatel 2004–2007 Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretär. Aastast 2011 on ta välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas tegutseva mittetulundusliku organisatsiooni Vene Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu president.

2007. aastast tegeleb ta õppe- ja teadustööga. Ta on 2003. aastast Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi maailma poliitiliste protsesside kateedri professor. Ta loeb magistrantidele rahvusvaheliste suhete ainekursust.^[3]

Venemaa Föderatsiooni kangelane (1999; aunimetus anti Venemaa Föderatsiooni presidendi mitteavalikustatava seadlusega 27. oktoobrist 1999 "eriülesande täitmisel ülesnäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest"^[4]^[5])
valiti Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks (2011; globaalprobleemide sektsioon)

2001 – "Внешняя политика России и мир". Изд. Российская политическая энциклопедия. Москва
2002 – "Новая российская дипломатия: Десять лет внешней политики новой России". Москва
2015 – "Украинский кризис через призму международных отношений". Изд. НП РСМД, ISBN 9785990584761