Hurmaa

Kaki kuivatamine, et valmistada hoshigakit

Hurmaa ehk kakiploom ehk kaki on idadiospüüri vili, botaaniliselt mari.

Ajalugu

Hurmaad pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik idadiospüür kasvab Hiina metsades ja selle vilju on esmakordselt kirjeldatud umbes aastal 2000 eKr. Puud viidi kultuuri 5. või 6. sajandil.^[1]

Kultivarid

Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 idadiospüüri kultivari, mida kasvatatakse lähistroopilises kliimavöötmes ja parasvöötmes. Lõviosa maailma kogutoodangust annavad vähesed kultivarid.^[1] Hiinas, Koreas ja Jaapanis kasvatatud hurmaad annavad peaaegu 90% maailma kogutoodangust.^[2]

Viljade välimus ja valmimine

Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranžikaspunane kuni kollakasoranž. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem – augusti keskel. Küpse vilja mass on tavaliselt vahemikus 100–300 (400) grammi ning küpsust kontrollitakse sageli suhkrusisalduse määramisega.^[1]

Parkainete mõju kaotamine

Noor ja alles kasvav hurmaa on temas sisalduvate lahustuvate parkainete tõttu eriti adstringeeriva toimega (kudesid kokkutõmbav). Teatud kultivaridel vähenevad või kaovad need omadused vilja valmimisel. Ülejäänud sortidel tuleb kootavat toimet vähendada viljade töötlemisega. Puuviljakasvatajad kasutavad protsessi läbiviimiseks süsinikdioksiidi. Valminud viljad hoitakse 24 tundi 90–100% CO₂ keskkonnas konstantsel temperatuuril (25 °C). Parkainete koagulatsiooniprotsessi lõpetamiseks lastakse viljadel veel 24–48 tundi 20 °C juures tavalises õhus seista. Mõnikord lisatakse protsessi kiirendamiseks ja vilja tekstuuri paremaks väljatoomiseks süsihappegaasile veel etanooli auru. Alternatiivset meetodit kasutatakse kasvuhoones kasvatatavatel viljadel. Parkainete mõju kaotamiseks seotakse (vahetult enne viljade valmimist) puu otsas rippuvate viljade ümber polüetüleenist kotid, kuhu lisatakse veidi etanooligeeli. Sellise meetodiga kaotab hurmaa vintsked omadused 1–2 ööpäevaga.^[1]

Tootmine ning värskete hurmaade toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Suurimad tootjad 2009. aastal^[2]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Hiina	2 871 202	71,5
Lõuna-Korea	450 000	11,2
Jaapan	258 000	6,4
Brasiilia	171 555	4,3
Aserbaidžaan	135 549	3,4
Itaalia	52 581	1,3
Iisrael	36 324	0,9
Usbekistan	34 000	0,8
Uus-Meremaa	2 700	0,1
Iraan	1 632	0,04
Maailm kokku	4 015 752	100

Toitained^[3]
Toitained	Väärtus 100 g kohta
Vesi	80,32 g
Kalorsus	70 kcal
Valgud	0,58 g
Lipiidid	0,19 g
Tuhk	0,33 g
Süsivesikud	18,59 g
Sahharoos	1,54 g
Glükoos	5,44 g
Fruktoos	5,56 g
Kiudained	3,6 g

Toiteelemendid^[3]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta
Kaltsium (Ca)	8,0 mg
Raud (Fe)	0,15 mg
Magneesium (Mg)	9,0 mg
Fosfor (P)	17,0 mg
Kaalium (K)	161,0 mg
Naatrium (Na)	1,0 mg
Tsink (Zn)	0,11 mg
Vask (Cu)	0,11 mg
Mangaan (Mn)	0,36 mg
Seleen (Se)	0,6 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid^[3]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta
C	7,5 mg
B₁	0,03 mg
B₂	0,02 mg
B₃	0,10 mg
B₄	7,60 mg
B₆	0,10 mg
E	0,73 mg
A	81 μg
β-karoteen	253 μg
β-krüptoksantiin	1447 μg
Folaadid	8,0 μg
Luteiin+ zeaksantiin	834 μg
K	2,6 μg

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.
↑ ^2,0 ^2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 6.12.2011.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 5.12.2011.

Välislingid

Robert Aps "Hurmaa ühendab kasuliku ja maitsva" Tervistav!/Postimees

[CABI-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.

[fao-2] 2,0 ^2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 6.12.2011.

[toit-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 5.12.2011.

[1]

[2]

[3]