Hindi keel
| hindi keel (हिन्दी hindī) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Indias |
| Piirkonnad | Lõuna-Aasia |
| Kokku kõnelejaid | 370 miljonit emakeelena, 155 miljonit teise keelena |
| Keelesugulus | hindi keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | India |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | hi |
| ISO 639-2 | hin |
Hindi keel on peamiselt India kesk- ja põhjaosas räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel.
Hindi keelele väga lähedane on Pakistanis räägitav urdu keel. Hindi ja urdu keelt räägib emakeelena 500–680 miljonit inimest, millega see on hiina keele järel suuruselt teise kõnelejaskonnaga keel. Teise keelena räägib hindi keelt 120–225 miljonit inimest. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis 41% India elanikest hindi keelt või mõnda sellele väga lähedast keelevarianti. Hindi keel on India riigikeel. Regionaalkeele staatus on sellel veel Fidžil, Mauritiusel, Guyanas ja Surinames.
Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Nii hindi kui ka urdu kirjakeel tuginevad khariboli murdele, kuid hindi keeles on rohkem sanskriti laene ja urdu keeles pärsia keele laene. Hindi keele lähedased sugulaskeeled, mida mõnikord ka hindi keele murreteks peetakse, on bhodžpuri keel, magahi keel ja maithili keel, mille ühisnimetuseks on bihaari keel.
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Hindi-urdu fonoloogia
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Nimisõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimisõnad jaotuvad kahte grammatilisse sukku (maskuliin ja feminiin) ja neil on kaks arvu (ainsus ja mitmus) ja kolm käänet (nimetav, obliikvakääne ja vokatiiv). Nimisõnad jaotuvad kahte muutetüüpi, I ja II ehk markeeritud ja markeerimata tüüp. Esimese tüübi nimisõnadel on iseloomulikud muutelõpud ainsuse nimetavas, teise tüübi nimisõnadel need puuduvad.
Lisaks sünteetilistele käänetele on hindi keeles postpositsioonidega väljendatavad analüütilised käänded, nt genitiiv, daativ, ablatiiv ja ergatiiv.
| Ainsus | Mitmus | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nim. | Obl. | Nim. | Obl. | Vok. | ||
| Mask. | I | -ā | -e | -õ | -o | |
| II | +õ | +o | ||||
| Fem. | I | -ī, -i, -iyā | -iyā̃ | -iyõ | -iyo | |
| II | +ẽ | +õ | +o | |||
Omadussõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Omadussõnad võib jagada käänduvateks ja muutumatuteks. Käänduvad omadussõnad ühilduvad soos, arvus ja käändes nimisõnaga, mille juurde nad käivad. Omadussõnade muutelõpud on vastavate nimisõnade muutelõppudega sarnased, kuid tugevalt lihtsustunud:
| Ainsuse nim. | Muud | ||
|---|---|---|---|
| Käänd. | Mask. | -ā | -e |
| Fem. | -ī | ||
| Muutumatud | |||
Muutumatud omadussõnad ei muutu üldse ja võivad lõppeda nii vokaali kui konsonandiga.
- Käänduvate omadussõnade näited: baṛā "suur", choṭā "väike", moṭā "paks", acchā "hea", burā "halb", kālā "must", ṭhaṇḍā "külm".
- Muutumatute omadussõnade näited: xarāb "halb", sāf "puhas", bhārī "raske", murdā "surnud", sundar "ilus", pāgal "hull", lāl "punane".
| Ains. | Mitm. | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nim. | Obl. | Nim. | Obl. | Vok. | ||
| M | I | baṛā laṛkā baṛā kuā̃ |
baṛe laṛke baṛe kuẽ |
baṛe laṛkõ baṛe kuõ |
baṛe laṛko | |
| II | baṛā seb baṛā pitā baṛā cākū baṛā ādmī baṛā mitra |
baṛe seb baṛe pitā baṛe cākū baṛe ādmī baṛe mitra |
baṛe sebõ baṛe pitāõ baṛe cākuõ baṛe ādmiyõ baṛe mitrõ |
baṛe pitāo baṛe ādmiyo baṛe mitro | ||
| F | I | baṛī laṛkī baṛī śakti baṛī ciṛiyā |
baṛī laṛkiyā̃ baṛī śaktiyā̃ baṛī ciṛiyā̃ |
baṛī laṛkiyõ baṛī śaktiyõ baṛī ciṛiyõ |
baṛī laṛkiyo | |
| II | baṛī kitāb baṛī bhāṣā baṛī aurat |
baṛī kitābẽ baṛī bhāṣāẽ baṛī aurtẽ |
baṛī kitābõ baṛī bhāṣāõ baṛī aurtõ |
baṛī aurto | ||
| Ains. | Mitm. | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nim. | Obl. | Nim. | Obl. | Vok. | ||
| M | I | xarāb laṛkā xarāb kuā̃ |
xarāb laṛke xarāb kuẽ |
xarāb laṛkõ xarāb kuõ |
xarāb laṛko | |
| II | xarāb seb xarāb pitā xarāb cākū xarāb ādmī xarāb mitra |
xarāb sebõ xarāb pitāõ xarāb cākuõ xarāb ādmiyõ xarāb mitrõ |
xarāb pitāo xarāb ādmiyo xarāb mitro | |||
| F | I | xarāb laṛkī xarāb śakti xarāb ciṛiyā |
xarāb laṛkiyā̃ xarāb śaktiyā̃ xarāb ciṛiyā̃ |
xarāb laṛkiyõ xarāb śaktiyõ xarāb ciṛiyõ |
xarāb laṛkiyo | |
| II | xarāb kitāb xarāb bhāṣā xarāb aurat |
xarāb kitābẽ xarāb bhāṣāẽ xarāb aurtẽ |
xarāb kitābõ xarāb bhāṣāõ xarāb aurtõ |
xarāb aurto | ||
- laṛkā "poiss", kuā̃ "kaev", seb "õun", pitā "isa", cākū "taskunuga", ādmī "mees" , mitra "sõber", laṛkī "tüdruk", śakti "jõud", ciṛiyā "lind", kitāb "raamat", aurat "naine", bhāṣā "keel".
Kõiki omadussõnu saab kasutada atributiivselt (täiendina), predikatiivselt või substantiivselt.
Võrdlusastmed
[muuda | muuda lähteteksti]Võrdlus moodustatakse sõnade "kui" (postpositsioon se), "rohkem" (aur, zyādā) ja "vähem" (kam) abil. Sõna tähendusega "rohkem" ei ole võrdlusel kohustuslik.
| Hindi-urdu | Sõna-sõnalt | Tähendus |
|---|---|---|
| Gītā Gautam se lambī hai | Gita on pikk kui Gautam | Gita on pikem kui Gautam |
| Gītā Gautam se aur lambī hai | Gita on rohkem pikk kui Gautam | |
| Gītā Gautam se kam lambī hai | Gita on vähem pikk kui Gautam | Gita on lühem kui Gautam |
Võrdlusobjekti puudumisel:
| Hindi-urdu | Sõna-sõnalt | Tähendus |
|---|---|---|
| zyādā baṛā chokrā | Rohkem suur noormees | Suurem noormees |
| chokrā zyādā baṛā hai | Noormees rohkem suur on | Noormees on suurem |
Ülivõrre moodustatakse võrdluses sõnaga "kõik" (sab).
| Hindi-urdu | Sõna-sõnalt | Tähendus |
|---|---|---|
| sabse sāf kamrā | Puhas kui kõik tuba | Kõige puhtam tuba |
| kamrā sabse sāf hai | Tuba puhas kui kõik on | (See) tuba on kõige puhtam |
Tegusõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Hindi keele tegusõna eristab kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik ning kolme aspekti: perfektiivne, habituaalne ja progressiivne.
Finiitsed vormid moodustatakse verbi honā 'olema' vormide lisamisel tegusõna oleviku kesksõnale. Oleviku kesksõna ühildub subjektiga arvus ja soos.
Meessoost subjekt Naissoost subjekt mãi kartā hũ "mina teen" mãi kartī hũ "mina teen" tū kartā hai "sina teed" tū kartī hai "sina teed" yah kartā hai "tema teeb" yah kartī hai "tema teeb" hum karte hãi "meie teeme" hum kartī hãi "meie teeme" tum karte ho "teie teete" tum kartī ho "teie teete" ye karte hãi "nad teevad" ye kartī hãi "nad teevad"
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Arvsõnad on hindi keeles muutumatud. Arvsõnad 11 kuni 99 on ebareeglipärased.
0 śūnya 10 das 20 bīs 30 tīs 1 ek 11 gyārah 21 ikkīs 31 iktīs 2 do 12 bārah 22 bāīs 32 battīs 3 tīn 13 terah 23 teīs 33 tãitīs 4 cār 14 caudah 24 caubīs 34 cautīs 5 pā~c 15 pãdrah 25 paccīs 35 pãitīs 6 chah 16 solah 26 chabbīs 36 chattīs 7 sāt 17 sattrah 27 sattāīs 37 sãitīs 8 āţh 18 aţ(ţ)hārah 28 aţ(ţ)hāīs 38 aŗtīs 9 nau 19 unnīs 29 untīs 39 untālīs
40 cālīs 50 pacās 60 sāţh 70 sattar 41 iktālīs 51 ikyāvan 61 iksaţh 71 ikahattar 42 bayālīs 52 bāvan 62 bāsaţh 72 bahattar 43 tãitālīs 53 tirpan 63 tirsaţh 73 tihattar 44 cauvālīs 54 cauvan 64 cãusaţh 74 cauhattar 45 pãitālīs 55 pacpan 65 pãisaţh 75 pacahattar 46 chiyālīs 56 chappan 66 chiyāsaţh 76 chihattar 47 sãitālīs 57 sattāvan 67 saŗsaţh 77 satahattar 48 aŗtālīs 58 aţţhāvan 68 aŗsaţh 78 aţhahattar 49 uncās 59 unsaţh 69 unhattar 79 unāsī
80 assī 90 nabbe 100 (ek) sau 81 ikyāsī 91 ikyānave 101 ek sau ek 82 bayāsī 92 bānave 110 ek sau das 83 tirāsī 93 tirānave ... 84 caurāsī 94 caurānave 1000 (ek) hazār 85 pacāsī 95 pacānave 2000 do hazār 86 chiyāsī 96 chiyānave ... 87 satāsī 97 sattānave 100 000 ek lākh 88 aţhāsī 98 aţţhānave 10 000 000 ek kroŗ 89 navāsī 99 ninyānave 100 000 000 ek arab
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Hindikeelne Vikipeedia |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Hindi keel |