[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Herculaneum

Allikas: Vikipeedia
Pompei, Herculaneumi ja Torre Annunziata arheoloogilised piirkonnad
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Herakles ja tema poeg Telephos
Asukoht Itaalia
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid III, IV, V
Viited 829
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 40° 48′ 21″ N, 14° 20′ 51″ E
Nimekirja arvatud 1997 (21. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
Vesuuvi 79. aasta purskest mõjutatud ala

Herculaneum [herkul'aaneum] oli Vana-Rooma linn, mis asus Itaalias Campania maakonnas Napoli lahe kaldal. Nagu Pompei ja Stabiae, hävis ka Herculaneum Vesuuvi purske tagajärjel 24. augustil 79. aastal ning kattus püroklastilise materjali kihiga. Tänapäeval sellel kohal olev asula kandis kuni 1969. aastani nime Resina, pärast seda Ercolano. Alates 18. sajandist on linnas tehtud väljakaevamisi.

1997. aastal kanti Herculaneum koos Pompei ja Torre Annunziataga UNESCO maailmapärandi nimistusse (ametliku nimega Aree archeologiche di Pompei, Ercolano e Torre Annunziata, järjenumber 829).

Tegemist oli väikese linnaga, mille pindala oli 12 hektarit ja elanike arv arvatavasti umbes 4000. Linnast on tuntud ainult umbes 4,5 hektarit ning enamik avalikke ja kultushooneid on tänaseni välja kaevamata.[1]

1738. aastast alates kaevati läbi linna mitu tunnelit, mille kaudu otsiti kunstiteoseid ja marmorit. Need läänemaailma esimesed arheoloogilised kaevamised organiseeris Mõlema Sitsiilia kuningriigi kuningas ning neid juhtis hispaania insener Rocque Joaquin de Alcubierre. Kaevamistel leitud kunstiteosed aitasid kaasa uusklassitsismi levikule 18. sajandi teisel poolel. 1828. aastal otsustati alustada avatud kaevamist, ent need muutusid ulatuslikumaks alles 20. sajandil. 20. sajandi lõpus leiti rannaäärsetest paadimajadest suur hulk skelette, mis lubavad paremini mõista linnaelanike saatust. Samuti võeti uuesti ette kaevamised nn papüüruste villas.

Ehkki Herculaneumi tuntus on jäänud Pompei varju, pakuvad sealsed jäänused tähelepanuväärset arheoloogilist teavet nii Rooma ühiskonna kohta 1. sajandil kui ka linna hävimise asjaolude kohta: kaevamistega on ilmsiks tulnud haruldasi materjale, eriti puitu,[2] ning samuti muudest allikatest tundmata kirjandusteoseid papüürustel, mis leiti suure linnaäärse villa raamatukogust.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu nähtub linna nimest, seostatakse Herculaneumi asutamist müütilise kangelase-pooljumala Heraklesega, kelle ladina nimekuju on Hercules. Dionysios Halikarnassosest on edasi andnud legendi, mille järgi Herakles asutas linna, kui ta läks Hispaaniast naastes koos Geryoni veistega läbi Itaalia.[3]

Piirkonnas oli palju kreeka kolooniaid, neist tähtsaim Kyme (ladinapäraselt Cumae), mis asutati 740. aastal e.m.a. Etruskide liikumine lõunasse, mida tähistas Capua asutamine 524. aastal e.m.a, põrkus kreeklaste kohaolule. Kui Kyme ja Sürakuusa türanni Hieron I koalitsioon 474. aastal e.m.a etruskid alistas, sattusid Herculaneum ja Pompei kreeka mõju alla, ehkki vaid mõneks aastakümneks.

Umbes aastal 420 e.m.a[4] tulid samniidi mägilased Campaniasse, hõivasid Cumae ja Napoli lahe linnad, nende hulgas Herculaneumi ja Pompei, asusid muistsete elanike asemel sinna elama ning jätsid piirkonnale kestvaid mõjutusi.[5]

Seoses roomlaste ekspansiooniga Kampaania suunal ning samniidi sõdadega läksid Herculaneum ja Pompei Rooma liitlastele ning olid nende käes ka Pyrrhose ja Hannibali Itaalia-sõjaretkede ajal. Ent vaatamata nende lojaalsusele Rooma suhtes, ei antud Herculaneumi ja Pompei elanikele Rooma kodakondsust, mis viis nende ülestõusuni 90. aastal e.m.a, Liitlassõja ajal. 89. aasta juunis ründas Sulla legaat Titus Didius Herculaneumit[6], mis võttis seejärel vastu Sulla veteranid.[7] Kui Pompei sai 80. aastal e.m.a Rooma kolooniaks, kus kehtis Rooma õigus, siis Herculaneum pidi ootama 30. aastate lõpuni e.m.a, et saada munitsiipiumi staatust.

Augustuse ajal toimus Herculaneumis ja Pompeis märkimisväärne linnaarendus. Kui Roomas lõpetasid vabariiklikud institutsioonid tegevuse, siis Herculaneum jätkas igal aastal oma magistraatide, duumvir'ide valimist. Mõne sellise magistraadi lahkus kajastub avalikes ehitistes, mis nad linnale oma kuludega kinkisid, ning sellest annavad tunnistust ka mälestusmärgid ja pealdiskirjad: Marcus Nonius Balbus, rahvatribuun 32. aastal e.m.a, kunagine preetor ja tollane prokonsul,[8] kes tegi Augustuse ajal üsna hea karjääri senatis, lasi ehitada ühe basiilika ning teostada parandustöid linnamüüri juures.[9] Selle eest püstitati talle linnas kujusid, nende hulgas ratsakuju basiilika sissepääsu juures, aga ka marmoraltar tema hauale; samuti otsustati talle pühendada spordimängud.[10][11] Marcus Spurius Rufus lasi ehitada turuväljaku (macellum, ei ole leitud), mille lasi renoveerida Lucius Mammius Maximus,[12] kes elas Tiberiuse ajal.[13] Annius Mammianus Rufus lasi ehitada või renoveerida rooma teatri,[14] Marcus Memmius Rufus andis linnale avalikud kaalud (pondera) ning avaliku kokkusaamiskoha (schola).[15] Maha ei jäänud ka rikkad vabakslastud: vennad Luciused lasid Augustuse auks ehitada väikese pühamu (sacellum). Teatris oleva 2000 istmekoha järgi on arvutatud, et linnas oli elanikke umbes 5000, poole vähem kui Pompeis.[16]

Mõnede käsitluste järgi[17] kujunes Herculaneum rikaste roomlaste hulgas hinnatud kuurordiks ning suurte patriitsiperekondade elupaigaks, keda meelitasid sinna linna suurepärase vaatega asukoht, kliima ja ümbritsevate piirkondade kohalikud tooted. Seda tõlgendust tuleb täpsustada: Rooma aristokraatia, nobilitas'e puhkepaigaks oli kogu Napoli lahe äärne piirkond ning antiikautorid peavad tuntuimaks mereäärseks kuurordiks Baiaet.

Lisaks tuntusele kuurordina oli Herculaneum ka tüüpiline Campania provintsilinn.[18] Arheoloogiliste väljakaevamiste ala pakub vaid osalist pilti Herculaneumist: see on piirkond, kus on kõrvuti käsitööliste ja kalurite tagasihoidlikud elupaigad, keskklassi väikesed elamud ning rikaste majad, mis on luksuslikult kaunistatud ning panoraamvaatega merele,[19] ent siiski väiksemad kui tohutud villad väljaspool linnamüüre, mille omanikud olid kõige rikkamad.

Väljakaevatud piirkondade elu paistab olevat olnud rahulik: mõned poed, väikesed töökojad, vähekulunud teed (erinevalt mere äärde viivaist tiheda liiklusega tänavaist), ägeda valimisgrafiti puudumine (erinevalt Pompeist).[20] Herculaneum, nii nagu me seda tunneme, jäi eemale suurtest kaubanduskeskustest ja poliitilistest võitlustest, linna väiksus ei kaotanud sotsiaalset seotust, ja kaunid elamud olid Napoli ja selle ümbruskonna rikastele meeldivaks puhkepaigaks.[21].

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Alix Barbet: Les cités enfouies du Vésuve. Pompéi, Herculanum, Stabies et autres lieux. Paris: Fayard, 2001, lk 134.
  2. ↑ Alix Barbet: Les cités enfouies du Vésuve. Pompéi, Herculanum, Stabies et autres lieux. Paris: Fayard, 2001, lk 134–135.
  3. ↑ Dionysios Halikarnassosest, Rooma alged 1.44.
  4. ↑ Diodoros 12.31 ja 76; Livius 4.37
  5. ↑ Robert Étienne: La Vie quotidienne à Pompéi. Paris: Hachette, 1989, lk 84–94.
  6. ↑ Velleius Paterculus, Rooma ajalugu 2.16.
  7. ↑ Robert Étienne: La Vie quotidienne à Pompéi. Paris: Hachette, 1989, lk 105–196.
  8. ↑ Corpus inscriptionum Latinarum (CIL) 10.1426.
  9. ↑ CIL 10.1425.
  10. ↑ L'Année épigraphique 1976, 0144
  11. ↑ Alix Barbet: Les cités enfouies du Vésuve: Pompéi, Herculanum, Stabies et autres lieux. Paris: Fayard, 2001, lk 136.
  12. ↑ CIL 10.1450.
  13. ↑ AE 1979, lk 173.
  14. ↑ CIL 10.1443, 1444, 1445
  15. ↑ CIL 10.1453
  16. ↑ Guide bleu Italie du sud, Sicile, Sardaigne. Paris: Hachette, 1986, lk 286–293
  17. ↑ Nt Pompéi, guide à la ville archéologique. Marius Edizioni, 2002, ISBN 88-88419-10-1
  18. ↑ Alix Barbet: Les cités enfouies du Vésuve. Pompéi, Herculanum, Stabies et autres lieux. Paris: Fayard, 2001, lk 136.
  19. ↑ Guide bleu Italie du sud, Sicile, Sardaigne. Paris: Hachette, 1986, ISBN 2010119371, lk 286–293
  20. ↑ Amedeo Maiuri: Herculanum. Alpina, 1932, lk 46–47 ja 77.
  21. ↑ Pompéi, Herculanum et Stabies, les villes ensevelies. Venise: Edizioni Storti, 1978, lk 53–54.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Herculaneum&oldid=6309331"