[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Heinrich Johann von Jannau

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Johann von Jannau (6. märts (23. veebruar vkj) 1753 Holstre30. jaanuar (18. jaanuar vkj) 1821 Laiuse) oli baltisaksa päritolu Liivimaa publitsist ja kirikutegelane.

Ta oli pärit vanast reformatsiooni ajal Böömimaalt lahkunud suguvõsast. Tema isa oli Holstre mõisavalitseja Friedrich Gustav Jannau (u 1717−1788) ja ema Anna Catharina von Heydeken. Õppis Riia toomkoolis, kus õpetajaks oli Johann Gottfried Herder. 17701773 tudeeris Göttingeni ülikoolis teoloogiat ja kuulas muuhulgas saksa valgustajast ajaloolase August Ludwig von Schlözeri loenguid. Liivimaale naasnuna sai temast esmalt 1776. aastal Põlva pastor-adjunkt ja seejärel 1779. aastal Laiuse pastor, kellena oli ametis surmani. Kui tema isa omandas 1784. aastal Püha Rooma keisrilt aadlitiitli (rüütel), tõsteti aadliseisusse ka Heinrich Johann. Aastal 1814 sai temast Tartu praostkonna praost ja 1819. aastal Liivimaa konsistooriumi assessor.

Heinrich Johann von Jannau tähtsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta avaldas kirjutisi Balti kubermangude olude ja ajaloo kohta, arvustas pärisorjuse liialdusi ning nõudis talupoegadele mõningat omandiõigust. Samuti taotles ta talupoegade koormiste normeerimist, talurahvakohtute asutamist ja talurahvakoolide eest hoolitsemist. Tema peateos Geschichte der Sklaverey und Charakter der Bauern in Lief- und Ehstland (1786) on vanim eesti talurahva ajalugu käsitlev monograafia.

Rääbise mõis

[muuda | muuda lähteteksti]

1802. aastal omandas ta vabahärra Hermann von Wrangellilt Rääbise pandimõisa. 1811. aastal pantis ta selle edasi.[1]

Naitus 1784. aastal Võikvere mõisaomaniku tütre Auguste Johanna von Yhrmanniga (1761−1800). Pärast viimase surma abiellus 1803. aastal leskproua Sophie Elisabeth von Wrangelliga (sündinud von Mandenstierna) (1776−1836). Tema poeg Heinrich Georg von Jannau oli Hargla ja Laiuse, teine poeg Otto August von Jannau Riia Jakobi koguduse pastor.

  • Sitten und Zeit, ein Memorial an Liefund Ehstlands Väter (1781) [2]
  • Provinzialblätter an das lief- und ehstländische Publikum (1786) [3]
  • Geschichte der Sklaverey und Charakter der Bauern in Lief- und Ehstland (1786) [4]
  • Die Sophisterey in Ehstland, Ein Fragment an Herrn A. v. Kotzebue (1787) [5]
  • Geschichte von Lief- und Ehstland pragmatisch vorgetragen (2 köidet) (1793 ja 1796) [6] [7]
  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 86 [1].
  • Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977.
  • Heinrich Johann von Jannau veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Franz Gotthilf Friedrich Asverus
Tartu praost
18141821
Järgnev
Otto Wilhelm Masing