Hüpergaamia
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
Hüpergaamia on mõiste bioloogias ja sotsiaalteadustes. Sotsiaalteadustes tähendab hüpergaamia "ülespoole abiellumist", s.t. enda staatusest kõrgema staatusega abikaasa leidmist.
Naised on oma partnerivalikus selektiivsemad kui mehed (Feingold, 1992; Hatfield & Sprecher, 1995; Hill & Hurtado, 1996; Kenrick et al., 1990).
Bioloogias ja evolutsioonilises psühholoogias tähendab hüpergaamia sigimiskäitumist (seksuaalkäitumist), mille korral emased (reeglina) või isased (vahel) sihivad enda omast objektiivselt parema kohasusega (fitness) partnereid. Emaste hüpergaamne käitumine tuleneb lihtsast tõsiasjast, et anisogaamia tõttu on emaste võimalus anda järglasi oluliselt piiratum kui isaste oma, mistõttu on nende jaoks parim strateegia oma geenide edasiandmiseks valida võimalikult "kvaliteetne" partner. (Võrdle: Batemani printsiip)
Gilles Saint-Paul (2008) väitis, et matemaatiliste mudelite põhjal tuleneb inimsoo naiste hüpergaamia sellest, et naisel on monogaamsest seksuaalkäitumisest rohkem kaotada (arvestades nende väiksemat reproduktiivmäära ja piiratud fertiilsusperioode), mida annab abieluga kompenseerida. Abielu vähendab naise järeltulijate üldist geneetilist kvaliteeti, kuivõrd välistab võimaliku rasestumise partnerist veelgi kvaliteetsema mehe poolt, olgugi et see ei annaks juurde selle vanema panust lapse üleskasvatamisse. Ent seda puudujääki saab korvata tema geneetiliselt madalama kvaliteediga abikaasa vanemapanusega laste üleskasvatamisse[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Saint-Paul, G. (2008). Genes, Legitimacy and Hypergamy: Another look at the economics of marriage. Econstor, IZA Discussion Papers, No. 4456.