Krakovjakk

Krakovjakk (poola krakowiak) on Poolast Krakówi ümbrusest pärinev 2/4 taktimõõdus iseloomuliku sünkopeeritud rütmiga rahvalik tants, mis 19. sajandi lõpul sai tuntuks, mugandus ja levis ka Eestis ning oli seltskonnatantsuna pidudel tuntud veel kuni 1950. aastateni.

Üks eesti rahvaliku krakovjaki variante:

Tantsijad seisavad kodarjoonel rinnati, mees ringi keskme suunas, mehe parem ja daami vasak käsi ühendatud umbes daami õlgade kõrgusel, vabad käed puusal.

1. – 4. takt
Mees alustab vasaku jalaga, daam paremaga. Tantsitakse neli pas de basque'i (parem jalg on ees 3. positsioonis; eellöögil liigub jalg väikse kaarega eest läbi paremale, esimesel löögil tehakse parema jalaga samm juurde ja asetatakse vasak jalg rõhuga parema juurde 3. positsioonis, vasak kand parema jalapöia keskkoha juures; teisel löögil tehakse parema jalaga paigalsamm ja algab samasugune samm vasaku jalaga vasakule). 1. ja 3. taktil viiakse ühendatud käed alt läbi ette ning 2. ja 4. taktil tuuakse lähteasendisse tagasi.

5. – 6. takt
Mees alustab vasaku jalaga, daam paremaga; liigutakse kolme kõnnisammuga mööda ringjoont vastupäeva, käed viiakse kõnni alustamisel ette. Siis pöördub mees paremale ja daam vasakule, jäädes näoga päripäeva. Vaba jalg asetatakse rõhuliselt tugijala juurde 3. positsiooni ilma keharaskuse ülekandeta.

7. – 8. takt
Kordub 5. ja 6. takti liikumine vastassuunas, st päripäeva, mees alustab parema ja daam vasaku jalaga. Liikumise lõpul võetakse tantsuvõttesse.

9. – 16. takt
Valsikeerutus paremale väikse vetrumisega, mees astub vasaku jalaga diagonaalselt taha, daam paremaga ette.