[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Kalor

Allikas: Vikipeedia

Kalor (lad calor ’soojus, kuumus’; tähis cal) on mittesüsteemne (SI-väline) soojushulga mõõtühik. 1956. aastast on kasutusel rahvusvaheline kalor: 1 kalor on soojushulk, mis vastab 4,1868 J (džauli) suurusele tööle.[1] Seda seost nimetatakse ka soojuse mehaaniliseks ekvivalendiks.

Kuigi kalor ei ole meetermõõdustiku ühik, kasutatakse seda siiski koos kümnendeesliitega kilo- ja mega-, tähistamaks vastavalt kalori 1000- ja 1 000 000-kordset väärtust.

Esimesena kirjeldas kalorit soojusühikuna Nicolas Clément 1824. aastal. Kalorit defineeritakse üldiselt kui energiat, mis kulub 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra. Vee erisoojus sõltub aga temperatuurist ja rõhust ning seda on keeruline suure täpsusega mõõta. Seepärast on esitatud mitmesugustel mõõtetingimustel põhinevaid määratlusi.

Kõige laiemalt on olnud kasutusel määratlus, mille kohaselt 1 kalor on võrdne soojushulgaga, mis kulub 1 cm3 puhta vee temperatuuri tõstmiseks väärtuselt 14,5 °C väärtuseni 15,5 °C normaalrõhul (tähis cal15).

Kalori kasutamine tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval kasutatakse kilokalorit peamiselt toidu kalorsuse (energiaväärtuse) väljendamiseks, samuti organismis toitainete oksüdatsioonil (põlemisel) tekkiva energia näitamiseks (nt aktiivsusmonitoris).

Ingliskeelsetes maades on toitainete energiaväärtuse mõõtühikuks nn suur kalor (ingl large calorie ehk kilogram calorie), mille tähis on Cal (suure algustähega); seega 1 Cal = 1 kcal.[2] Niisuguse tähistusviisi tõttu kasutatakse üldkeeles sageli ekslikult nimetust "kalor" kilokalori asemel.

Euroopa Liidu maades näidatakse toiduaine andmetes energiaväärtust kilokalorites (kcal) kilodžauli (kJ) järel, näiteks 1000 kJ / 239 kcal.

  1. International Standard ISO 31-4: Quantities and units, Part 4: Heat. Annex B (informative): Other units given for information, especially regarding the conversion factor. International Organization for Standardization, 1992
  2. TEA e-Entsüklopeedia

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]