Kohv

See artikkel on joogist; nime kohta vaata Kohv (perekonnanimi)

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja või sigurit.

Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi on kohv ka nimetuse saanud.^[1]

15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid, millest tuntumad on Türgi kohv ja itaaliapärane espresso.

Levinuim kohvisort on Etioopiast pärit araabika (Coffea arabica), mille osakaal kogu maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on robusta (Coffea canephora), mis on araabika kohvist tugevama maitsega.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv.

Suurimad tootjad 2012. aastal^[2]

Riik	Toodang t	Osakaal %
Brasiilia	3 037 534	34,4
Vietnam	1 292 389	14,6
Indoneesia	657 200	7,4
Colombia	464 640	5,3
India	314 000	3,6
Peruu	303 264	3,4
Honduras	300 000*	3,4
Etioopia	275 530	3,1
Guatemala	248 000*	2,8
Mehhiko	246 121	2,8
Maailm kokku	8 826 903	100
* – FAO hinnang

2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli kümme miljonit hektarit.^[2]

Suuremad kohvitootmispiirkonnad

Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilillejuurtest valmistatud nn võilillekohvi ja muud liiki taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid jooke eeskätt valmistamisviis.

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Oad eraldatakse marjast kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluse puhul marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetluse korral hoitakse marju 24––48 tundi veevannis. Nii saadakse pestud kohv, mis on parema kvaliteediga kui kuivmenetlusega saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega, oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida maitsevad asjatundjad. Maitsmisel tõmmatakse jook lusikalt suhu tugeva hooga. Nii tulevad esile kohvi väiksemadki maitsevääratused.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus.

• 
  Kohviuba elektronmikroskoobi all
• 
  Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all
• 
  Lahustuv kohv
• 
  Lahustuv kohv

Ajaloos on olnud perioode ja piirkondi, kus kohv on olnud keelatud või selle tarbimist on tugevalt piiratud.^[3] Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist ajavahemikus 1750–1820 viiel korral. Rootsi kuningas Gustav III korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on nimetatud Rootsi üheks esimeseks kliiniliseks uuringuks.^[4] Eksperimendi jaoks kasutati kaht surma mõistetud kaksikut, kellest üks pidi terve ülejäänud elu jooma teed, teine kohvi. Tee jooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvijoojs suri hiljem, aga vanus pole täpselt teada. Nii Gustav III kui ka kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne katsealuseid.^[5][6][7] Mõni aeg hiljem keelati kohv Rootsis uuesti.^[5]

• must kohv
• espresso
• caffè latte
• cappuccino
• latte art
• barista
• presskann
• kohvimasin
• tee (jook)
• mate
• infusioon
• kohvifilter
• kohvitseremoonia
• Gustav III kohvieksperiment
• ristretto

• Olga Relve, "Tass kohvi". Valgus, Tallinn 1976, 80 lk; teine trükk 1980

Vikisõnastiku artikkel: kohv

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohv

Tsitaadid Vikitsitaatides: Kohv

• CoffeeTea.info. Kohviportaal
• Toivo Niiberg, Kohv otse loodusest, 7. juuni 2012