Kohtupraktika
Kohtupraktika (ingl case law) on kohtulahendites moodustunud viited eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on väljaarendatud kohtute seisukohtades.[1] Kohtupraktika peab olema ühtne, lahenditest tuleneb õiguskindlus, mis tagab kohtusüsteemi mõjuvõimu.[2]
Rooma õigusel põhinevates tsiviilõigusega riikides, muu hulgas Eestis, pole kohtupraktika seisukohad kohtutele kohustuslikud. Tavaõigusel põhinevates riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides, loetakse kohtupraktikat õiguse allikaks, mida peab sunduslikult järgima õiguslike vaidluste lahendamisel.[1]
Eesti kohtute praktika on kättesaadav Riigi Teataja vahendusel. Lihtsalt ligipääsetava kohtupraktika avaldamine annab kodanikele võimaluse tutvuda lahenditega. See edendab nii õigusteadusega mitteseotud isikute kui ka juristide teadlikkust õigusvaldkondades.[3] Uue kohtupraktika kujundamine on kiirelt muutuvas ajas hädavajalik, vastu võetakse uusi seadusi ja praktika peab olema kooskõlas jõustunud õigusnormidega.[4] Riigikohus avaldab seisukohti nii kohtupraktikate analüüsides kui ka kohtulahendites, kuid ainult viimases on arvamused õiguslikult siduvad.[5]
Õigusriigi kohtupraktika sisaldab elulistes näidetes erinevatest seadustest kinnipidamist, mis ongi õigusnormide tegelik eesmärk, mitte lihtsalt nende teoreetiline sätestus. Just Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika toel on demokraatia kujunenud selliseks, nagu see 21. sajandil on: tähtsal kohal on erinevad inimestele suunatud vabadused, näiteks sõna- ja mõttevabadus. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika moodustab koos põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga standardi, millega Eesti Vabariigi kõrgeima kohtusüsteemi astmel asuv Riigikohus tuvastab inimõiguste rikkumisi.[6]
Kohtupraktika avalikustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Vaba kohtupraktikaga tutvumist võimaldab avaliku teabe seadus, mille kohaselt kuuluvad kohustuslikult avalikustatava teabe hulka jõustunud kohtulahendid.[7] Kohtulahendite avaldamisel on suur roll õigusemõistmisel, aga informatsiooni avaldamisel tuleb kinni pidada erinevatest reeglitest.[8] Tähtis on austada igaühe õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses.[9]
Delikaatse informatsiooni alla kuuluvad isikuandmed. Mõjuval põhjusel võib tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohus jätta avalikustamata kohtuotsuse või lansseerida üksnes resolutsiooni. Kriminaalmenetluses võib süüdistatava andmete avalikustamist mõjutada tema vanus, st alaealise isikut ei avalikustata.[10]
Euroopa Kohtu praktika mõju Eesti kohtutele
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 10 sätestab liikmesriikide meetmete kasutuselevõtu täitmaks kohustusi, mis on vajalikud ühenduse tõhusaks toimimiseks.[11] Euroopa Kohus on eelnimetatud sätet laiendanud ka kõikide liikmesriikide kohtutele.[10]
Eesti kohtute otsustes, eelkõige Riigikohtu lahendites, arvestatakse Euroopa Kohtu praktikaga. Esimestes lahendites kirjutati lahendites põhimõtted kohtunikele, kuidas õiguslikke vaidlusi Euroopa Liidu õigusega kooskõlas lahendada.[12] Peale Euroopa kohtupraktika mõju on siseriiklikes kohtutes (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid) praktikat arvesse võetud riigivõimuorganites, nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsuse töös.[13]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Euroopa e-õiguskeskkonna portaal - Kohtupraktika". Euroopa Komisjon. 18.01.2019. Vaadatud 06.10.2019.
- ↑ Fiat iustitia: pilguheit kohtupraktika analüüsile Riigikohtus. Tartu: Riigikohus 2010, lk 153.
- ↑ Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 6.
- ↑ Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 1.
- ↑ “Riigikohus – kohtupraktika analüüsid”. Riigikohus. Vaadatud 20.10.2019.
- ↑ J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 11–17.
- ↑ Avaliku teabe seadus. – RT I, 15.03.2019, 11.
- ↑ "Euroopa e-õiguskeskkonna portaal – liikmesriikide kohtupraktika – Eesti". Euroopa Komisjon, 13.09.2019. Vaadatud 20.10.2019.
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.
- ↑ 10,0 10,1 J. Laffranque, Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana, (RiTo 10), lk 7–8.
- ↑ Euroopa Ühenduse asutamisleping. Konsolideeritud versioon (01.05.2004).
- ↑ J. Laffranque, Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana, (RiTo 10), lk 4.
- ↑ J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 9.