Eesti Humanitaarinstituut

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eesti Humanitaarinstituut (EHI) oli alates 15. maist 2005 Tallinna Ülikooli koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriüksus (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut). Tallinna Ülikooli 2015. aasta struktuurireformi järel moodustati Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut (TÜHI), mis loodi EHI ning mitme teise senise üksuse ühendamisel.^[1]

Kuni 2005. aastani oli õppeasutus eraülikool, millisena on ta olnud Eesti vanim^[2] ning seni ainuke valdavalt humanitaaralast haridust andev eraülikool. Ametlik asutamiskoosolek peeti 14. detsembril 1988^[2].

Humanitaarinstituudi esimesse kolleegiumi kuulusid Küllo Arjakas, Toomas Haug, Lembit Peterson, Ülar Ploom, Rein Raud, Paul-Eerik Rummo ja Mart Susi^[2]. Instituudi rajamises osales ka Einar Laigna, kes hiljem kolleegiumist lahkus^[2].

1989. aasta kevadel võeti vastu esimesed üliõpilased^[2]. Kool on kasutanud õppetööks erinevaid ruume. Aastatel 1993–2003 asus humanitaarinstituut Salme Kultuurikeskuse majas Salme 12, kuid osa õppetööst (teatriõpe) toimus Eesti Humanitaarinstituudi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi ühisprojektina asutatud teatri THEATRUM ruumides Vene 14 ning üksikud õppetöö osad toimusid ka mujal^[viide?]. Alates 2003. aastast on humanitaarinstituudi käsutuses ruumid Tallinna Pedagoogikaülikooli, hilisema Tallinna Ülikooli ruumes Narva mnt 29. Osa õppetööst toimub Ajaloo Instituudi ruumes Rüütli tänavas^[viide?].

Esimesena Eestis võttis humanitaarinstituut kasutusele aine- ja punktisüsteemi, lektüürieksamid ja keeletestid sisseastujaile, samuti keelte tasemeeksamid, mis vastavad Lääne-Euroopa nõuetele^[2].

Eesti Humanitaarinstituut jaotus õppetoolideks, mille juhatajad moodustavad koos administratsiooni, üliõpilaste ja Humanitaarinstituudi Sihtasutuse esindajatega kolleegiumi^[viide?]. Iga õppetool teostab ühte või mitut lähedalt seotud õppekava, need aga võivad omakorda jaguneda õppesuundadeks^[viide?]. Kokku toimus 2002. aastal õppetöö 11 bakalaureuseõppekava, 6 magistriõppekava ja 3 doktoriõppekava alusel^[viide?].

Humanitaarinstituudi aine- ja punktisüsteemi on reformitud kolm korda^[2]: 1991. aastal, kui algselt kursusepakettide süsteemilt mindi üle 200-punktilisele bakalaureuseõppe süsteemile, 1995, kui bakalaureusekraadi nõuded alandati riikliku kõrgharidusstandardi tasemele (160 punkti), ja 2001, kui alustati üleminekut uuele, kolmeaastasele (120-punktisele) bakalaureuseõppele ja esimesed sellised õppekavad said Haridusministeeriumilt koolitusloa. See reform peaks hõlbustama ka humanitaarinstituudi üliõpilaste lõpetamist, sest seoses kõrgete nõuetega on lõpetajate hulk seni olnud suhteliselt väike ning õppeaeg küllalt pikk^[viide?].

Alates 1997. aastast osaleb Eesti Humanitaarinstituut riikliku koolitustellimuse programmis^[viide?].

EHI rektorid on olnud Rein Raud, Mikko Lagerspetz ja Jaan Tamm. Aastatel 2004–2007 oli rektor (2006. aastast direktor) filosoof Tõnu Viik.

15. mail 2005 allkirjastasid Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut ja Eesti Humanitaarinstituut lepingu, mille alusel viimased ühinevad Tallinna Ülikooliga. Eesti Humanitaarinstituut ühines Tallinna Ülikooliga allakirjutamise ajast. Pärast Tõnu Viiki on instituudi direktor olnud Hannes Palang.

• Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis, Postimees, 13. detsember 2008