Edgar Kant

Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane, Eesti linnageograafia alusepanijaid. Aastatel 1938–1941 oli ta Tartu ülikooli prorektor ja 1941–1944 rektor, Eesti Teaduste Akadeemia tegevliige (1938–1940).

Edgar Kant lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži. Kooliajal osales ta Tallinna Kooliõpilaste Pataljoni^[1] ridades Vabadussõjas. Haridustee jätkus Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas väljapaistva soome geograafi prof Johannes Gabriel Granö õpilasena. Granö juhendamisel valmis metoodiliselt uudne magistritöö „Tartu. Linn kui ümbrus ja organism“, mis ilmus 1927. aastal ja mis pälvis 1928. aastal Pariisi Kaubandusgeograafia Seltsi Edouard Gaudy nimelise teenetemedali. Samal aastal lõpetas Edgar Kant Tartu ülikooli geograafiamagistri kraadiga.^[2]

Seejärel täiendas ta end stipendiaadina Austrias, Šveitsis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis.^[2]

1926. aasta novembris kirjeldas ta matkamuljeid oma reisist Ida-Alpidesse ajalehes Postimees,^[3] jäädes ka hiljem ajalehele kaastööliseks.^[4]

1934. aastal kaitses Kant Tartu ülikoolis doktoritöö „Bevölkerung und Lebensraum Estlands“ („Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis“, ilmunud 1935). Seejärel töötas Kant ülikoolis õppejõuna: algul dotsendina ja 1936. aastast majandusgeograafia professorina. 1938. aastal nimetati ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaarteaduste alal. Aastatel 1938–1941 töötas Edgar Kant ülikooli prorektorina ja 1941–1944 rektorina.

20. aprillil 1940 valiti ta Tartu Tööstuse Panga nõukogu liikmeks.^[5]

1941. aastal osales Kant metsavendade grupijuhina Tartu vabastamisel. Saksa okupatsiooni ajal aastail 1941–1944 juhtis Kant rektorina Tartu ülikooli, hoides ära selle evakueerimise Saksamaale. Kant suutis vältida mitmete ülikooli juures asuvate kogude (Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu ülikooli raamatukogu) väljavedu Natsi-Saksamaale. Tal on teeneid selleski, et Tartu ülikool sõja ajal üldse püsima jäi ja tööd ei katkestanud.

Edgar Kant oli presidendi asetäitja Jüri Uluotsa lähemaid nõuandjaid ja kaastöölisi.

Nõukogude vägede lähenedes 1944. aasta suvel põgenes ta Rootsi. Kanti pagulaselu möödus Lundis, kus ta töötas arhiivitöölisena Lundi ülikooli geograafia instituudis, jätkates samas tööd uurimisstipendiaadina 1947–1950. Aastail 1950–1963 oli ta Lundi ülikooli geograafia instituudi majandus- ja sotsiaalgeograafia lektor, hiljem professor.

Aastail 1963–1966 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse III esinduskogu liige.

Edgar Kant suri Lundis 16. oktoobril 1978. Ta on maetud meenutuspaika Norra Kyrkogården (Põhja Kalmistul) Lundis Rootsis. Kant'i poeg Mart Kant elab Lõuna-Rootsis Malmös ja on 90 aastat vana (2024). Tütar Maret Kant ja abikaasa Leida Kant on maetud samale kalmistule.

Edgar Kant oli erakordselt viljakas uurija ja populariseerija. Teda peetakse oma teosega „Tartu linnasüda“ (1924) Eesti linnageograafia alusepanijaks. Tema käsitlusel linnade mõjualadest ja hierarhilisest asustusstruktuurist põhineb linnastumise ja linnade mõjuvõimu kasvu uurimine tänapäevani.

E. Kant on oma Tartut ja Eestit käsitlevate uurimustega antropoökoloogia kui teadusharu rajajaid. Ta lõi oma koolkonna ka Rootsis, kus ta elas pärast sõda ja sai aastal 1963 Lundi ülikooli professoriks. E. Kanti õpilane Torsten Hägerstrand on nüüdisajal oma õpetaja tegevussuundade mainekaim edasiarendaja kogu maailmas.

Ta oli ka Eesti kodu-uurimise üks alusepanijaid ning Eesti Kodu-uurimise Seltsi asutaja. E. Kant osales maakondlike koguteoste koostamisel ja väljaandmisel. Koos prof A. Tammekannuga algatas ta eestikeelse maateadusliku hiigelteose „Maailma maad ja rahvad“ väljaandmise (1930–1932, 3 köidet 18 vihikus, kokku 2330 suures formaadis lehekülge, lisaks hulk kaarte ja värvitahvleid). E. Kant on algatanud teisegi huvitava sarja „Mehed, maad ja mered“ väljaandmise. Ühtlasi oli ta mitme selles sarjas ilmunud teose toimetaja, kommenteerija ja eessõnade kirjutaja.^[2] Ta osales ka Eesti atlase toimetamises.

• 1924 – "Tartu linnasüda"
• 1927 – "Tartu. Linn kui ümbrus ja organism"
• 1931 – "Eesti geograafilisest ja geoökonoomilisest asendist, eriti Venemaa suhtes." (taastrükk Akadeemia 1990, 6)
• 1932 – "Valga. Geograafiline ja majanduslik ülevaade."
• 1935 – "Bevölkerung und Lebensraum Estlands. Ein anthropoökologischer Beitrag zur Kunde Baltoskandias" (eesti keeles 2007 "Eesti rahvastik ja asustus")
• 1999 – "Linnad ja maastikud" (Eesti mõttelugu; 28)

• 1928 – Pariisi Kaubandusgeograafia Seltsi Edouard Gaudy nimeline teenetemedal
• 1939 – Valgetähe teenetemärgi III klass
• 1972 – Rootsis tegutseva Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakonna auliige
• Hollandi Kuningliku Geograafia Seltsi auliige
• Lundi Geograafilise Ühingu auliige
• valitud Eesti 20. sajandi 100 suurkuju hulka

Ta oli abielus Leida Kalling-Kantiga, kes suri 27. juulil 1971. Neil oli tütar Maret Kant (1931–1965) ja on poeg Mart Kant (1934). Tema pojast sai Rootsis merekapten.

• Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940
• Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik. Stockholm, 1984
• A. Buttimer. Edgar Kant 1902–1978. – Geographes 11 (London, New York), 1987, pp 71–82
• O. Kurs. Edgar Kanti teaduspärand. – Akadeemia 3, 1992, lk 578–606 (bibliograafia lk 602–606)
• O. Kurs. Edgar Kant teadlasena. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 28, 1994, lk 123–151
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000
• 1000 tartlast läbi aegade. Tartu, 2003

• Edgar Kant Eesti biograafilises andmebaasis ISIK