Emma Lazarus

Emma Lazarus (22. juuli 1849 New York – 19. november 1887 New York) oli Ameerika luuletaja.

Ta sai tuntuks 1883. aastal kirjutatud soneti "Uus koloss" ("The New Colossus") järgi, mille read on valatud pronkstahvlisse Vabadussamba jalamil New Yorgis^[1]. Tahvel paigaldati kujule poolteist aastakümmet pärast Lazaruse surma – 1903. aastal.^[2]

Lazarus sündis suures sefaradi-aškenazi juudi peres neljanda lapsena seitsmest. Isa oli Mooses Lazarus, ema Esther Nathan^[3]. Lazaruste suguvõsa pärineb Saksamaalt^[4] ja Nathanite suguvõsa Portugalist, mõlemad olid asunud New Yorki ammu enne Ameerika iseseisvussõda. Lazaruse emapoolne vanavanavanaema Grace Seixas Nathan (sündinud New Yorgis 1752) oli samuti luuletaja.^[5] Lazarus oli ema kaudu suguluses ka USA Ülemkohtu asekohtuniku Benjamin N. Cardozoga.

Ta sai varakult hea hariduse ameerika ja briti kirjanduse ning mitme keele alal, sealhulgas oskas saksa, prantsuse ja itaalia keelt. Tema kirjutised äratasid tuntud autori Ralph Waldo Emersoni tähelepanu.

Ta oli ameerika poliitilise majandusteadlase Henry George'i sõber ja austaja. Ta uskus sügavalt "georgistlikesse" majandusreformidesse ja temast sai aktiivne ühtse maamaksu liikumise toetaja. Ta avaldas New York Timesis luuletuse, mille nimetas George'i kuulsaima raamatu "Areng ja vaesus" järgi.^[6]

Lazarus kirjutas ise mõjukaid luuletusi ja toimetas mitmeid kohandusi saksa poeetidelt, eelkõige Johann Wolfgang von Goethe ja Heinrich Heine töid.^[7] Ta on kirjutanud ühe romaani ja kaks näidendit: traagilise luuledraama nimitegelasest Spagnolettost ja saksa lühiloo dramatiseeringu "Surma tants", mis räägib juutide põletamisest Nordhausenis musta surma ajal.^[8]

Lazarus hakkas rohkem huvi tundma oma juudi päritolu vastu pärast George Elioti romaani "Daniel Deronda" lugemist ja tsaar Aleksander II atentaadile järgnenud vene pogrommidest kuulmist. Selle antisemiitliku vägivalla tulemusel emigreerusid tuhanded vaesunud aškenazi juudid New Yorki, inspireerides Lazarust kirjutama artikleid ning raamatu "Songs of a Semite" (1882). Lazarus asus kaitsma vähekindlustatud juudi põgenikke, ta aitas luua Heebrea Tehnilise Instituudi New Yorgis, et pakkuda kutseõpet ja aidata vaestel juudi sisserändajail saada isemajandavaks.

Lazarus suri 1887. aastal New Yorgis vähki, ta on maetud Beth-Olomi kalmistule Brooklynis^[9].

Ta on tuntud 1883. aastal kirjutatud soneti "Uus Koloss" ("The New Colossus") järgi, mille read on valatud pronkstahvlisse Vabadussamba jalamil. Soneti kirjutas Lazarus 1883. aastal ja annetas selle Vabadussamba jalami ehitamise toetuseks korraldatud oksjonile.^[10][11] Kuju aluse jaoks raha kogumise kampaaniat juhtis ajakirjandusmagnaat Joseph Pulitzer^[12], kelle koostatud trükises "New York World" sonett esimest korda ilmus^[9]. Sonetis nimetatakse Vabadussammast pagulaste emaks.^[12] Soneti read „Too minu juurde vaesed, väsinud ja vabaduse ootel kössitavad hulgad ...” said taas loosungiks 2017. aastal lahvatanud protestiliikumises Donald Trumpi immigratsioonivastase poliitika vastu.^[13]

Lazaruse teiseks tuntud teoseks on kuueteistosaline tsükkel "Epochs".^[14]

Ta on oluline sionistliku liikumise eelkäija, kes kaitses juutide kodumaa rajamise ideed kolmteist aastat varem, kui Theodor Herzl hakkas kasutama terminit sionism.^[15]

• Lazarus, Emma (1888). The Poems of Emma Lazarus. Houghton, Mifflin and Company. Vaadatud 12.12.2008.
• "In the Jewish Synagogue at Newport"
• "In Exile"
• "Progress and Poverty"
• "The New Colossus"
• "By the Waters of Babylon"
• "1492"
• "The New Year"
• "The South"
• "Venus of the Louvre"