Bruno Zumino
Bruno Zumino (28. aprill 1923 Rooma, Itaalia – 21. juuni 2014 Berkeley, California) oli itaalia ja Ameerika Ühendriikide füüsik.
Ta sai 1945. aastal Rooma Ülikoolist doktorikraadi füüsikas. Seejärel siirdus Ameerika Ühendriikidesse, kus töötas kuni aastani 1968 New Yorgi Ülikoolis. Aastatel 1968–1981 töötas ta Genfis asuvas CERN-is. Alates aastast 1981 taas USA-s – California Ülikoolis Berkeleys, kus oli 1981–1994 füüsikaprofessor ja 1994. aastast emeriitprofessor.[1]
Zumino uurimisvaldkonnad olid matemaatiline füüsika ja osakestefüüsika. Ta oli 1974. aastal koos Julius Wessiga supersümmeetria hüpoteesi autor. Tema järgi nimetati Wessi-Zumino mudel ja Wessi-Zumino-Witteni mudel.
Zumino abikaasa Mary Gaillard on samuti füüsik.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1984 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1985 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1987 – Diraci medal (ICTP)
- 1988 – Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind
- 1989 – Max Plancki medal
- 1992 – Humboldti teadusuuringute auhind
- 1992 – Wigneri medal
- 2005 – Enrico Fermi auhind
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bruno Zumino. web.archive.org