Boromir

Boromir on tegelane J. R. R. Tolkieni triloogias "Sõrmuste isand".

Boromir on pärit Gondorist ning ta sündis 2978. aastal. Tema isa on Denethor II, ema Finduilas ja noorem vend Faramir. Boromiri isa Denethor II on Gondori kojaülem, kelleks ta sai 2984. aastal. Kojaülemad olid juhtinud Gondorit juba sajandeid pärast seda, kui kuningate liin katkes. Poisikesena valmistas Boromirile tihti muret, et ta isa on kojaülem, kuid ei ole Gondori kuningas ega saa selleks kunagi.

Boromir on kõrk ja suursugune mees. Ta tegutseb tihti tormakalt, kuid on samas kirglik. Samuti on ta sageli mässumeelne ja põikpäine. Ta armastab palavalt Gondorit ja on pidanud kodumaa vabaduse eest palju lahinguid. Boromir kaitseb väga oma nooremat venda Faramiri ja hoolib temast. Samas on muidu tugev mees väga vastuvõtlik Võimusõrmuse mõjule. Ahvatlus on nii tugev, et ta on valmis isegi sõrmuse Frodolt ära võtma. Kui ta aga mõistab oma hetkelist nõrkust, siis kahetseb ta seda sügavalt.

2983. aastal sündis Boromiri noorem vend Faramir. Nende ema oli aga sel ajal Minas Tirithi linnas väga õnnetu ning teda muserdas Varju kasvamine Mordoris üle Anduni jõe. Kui Boromir on umbes kümneaastane ja ta noorem vend vaid viiene, siis nende ema sureb. Pärast ema surma muutub nende isa süngeks ja eemaletõmbunuks.

Boromir kaitseb väga oma nooremat venda, kellega seob teda tugev armastus ja sõprus. Samas on vennad loomult väga erinevad: Boromir on uhke ja tugev sõdur, kuid Faramir, kuigi samuti osav sõdalane, on õpihimulisem ja hingelisem. Kuigi vennad ei rivaalitse kunagi, ei varja nende isa, et Boromir on tema soosik.