Artur Kapp

Artur Kapp (28. veebruar 1878 Suure-Jaani – 14. jaanuar 1952 Suure-Jaani) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks.

Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta isalt.

Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, selle kõrvalt juhatas ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori.

1904–1920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas ta mitu korda ka Eestit.

1920. aastal põgenes ta Tallinna, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 oli Estonia dirigent ja töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.

Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt.

Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Kapi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897).

Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat.

Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator.

Isa Joosep Kapp oli Suure-Jaanis koolmeister ja organist. Abikaasa oli Gertrud von Ruckteschel^[1]. Poeg oli helilooja Eugen Kapp. Vennad olid kooliõpetaja ja organist Hans Kapp ning kirikuõpetaja Aleksander Kapp. Venna Hansu poeg oli helilooja Villem Kapp. Emapoolne tädi oli skulptor Erna Viitol.

Artur Kapp oli vaadetelt rahvuslane. 24. veebruaril 1950 heiskas ta oma majale Tallinnas Eesti lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha. See oli ainus juhtum Eesti NSV-s ajavahemikul 1945–1986, kus avalikult heisati sinimustvalge lipp, selle heiskaja oli teada ja teda ei karistatud.^[2]

Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime Artur Kapi tänav. Suure-Jaanis on kohvik "Arturi Juures". Suure-Jaanis – majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis oli Villem Kapile kodu – on Heliloojate Kappide majamuuseum.

Aastast 1998 toimub Suure-Jaanis jaanipäeva eel Suure-Jaani Muusikafestival, mis on pühendatud heliloojatele Kappidele.

26. oktoobril 2001 asutasid 48 inimest Suure-Jaanis mittetulundusühingu Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, mille eesmärgiks on Artur Kapi heliloomingu propageerimine ja levitamine, samuti teiste Suure-Jaani piirkonnaga seotud loovisikute elu ja tegevuse tutvustamine.

• 1945 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1949 – Nõukogude Eesti preemia
• 1950 – NSV Liidu riiklik preemia

• Biograafia ja põhjalik teoste loetelu
• Artur Kapi elulugu
• Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing
• Heliloojate Kappide majamuuseum
• Suure-Jaani Muusikafestival
• Artur Kapi romanss "Metsateel" YouTube'is