Alexander Heinrich Neus

Alexander Heinrich Neus (16. detsember 1795 Tallinn – 10. veebruar 1876 Tallinn) oli Eesti baltisaksa estofiil-folklorist, pedagoog ja luuletaja.^[1]

Alexander Heinrich Neus oli kunstniku-joonistusõpetaja poeg.^[1]

1814. aastal lõpetas Neus Tallinna kubermangugümnaasiumi, 1814–1817 õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat. Ülikoolis õppides huvitus ta ka filosoofiast ja keeleteadusest.^[1]

Neus oli 1817–1819 koduõpetaja ja 1820 Paldiski kreiskooli õpetaja. 1821–1841 Haapsalu kreiskooli juhataja ja inspektorina töötades viis kooli heale järjele. Pärast rasket silmahaigust jäi 1841. aastal pensionile ning asus elama Tallinna.^[1]

Alexander Heinrich Neus avaldas saksakeelsetes väljaannetes ("Dorpater Jahrbücher" 1835, "Inland" 1839–1841) eesti rahvalaulude tõlkeid koos selgitustega eesti rahvalaulu tekkimisaja, sisu ja vormi kohta. 1847. aastast oli ta kirjavahetuses Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga seoses oma tähtsama töö, tolle aja kohta eeskujuliku teadusliku eesti rahvalaulukogu koostamise ja väljaandmisega. Valimik "Estnische Volkslider. Urschift und Uebersetzung" (I–III, Tallinn, 1850–1852) sisaldas 119 teksti (sh A. Knüpfferi, Fr. R. Kreutzwaldi jt käsikirjalistest kogudest), sissejuhatuses käsitles autor eesti rahvalaulu ainestikku, värsiehitust ja keelt; tekstid olid varustatud päritoluandmete või koguja nime ning kommentaaridega. Järgmine, koos Fr. R. Kreutzwaldiga Peterburi Teaduste Akadeemia väljaandel avaldatud nn maagiliste laulude kogu ("Mythische und magische Lieder der Esten", SPtb, 1854) sisaldas peamiselt imitatsioone ja pseudofolkloori (suuresti tänu Fr. R. Kreutzwaldile). Sellegi publikatsiooni sissejuhatuses anti selgitusi eesti muistse usundi ja nõiakommete kohta, võrreldes seda teiste rahvaste usundiga.^[1]

Neus avaldas ka kirjutisi eesti sõnalise vanavara, keeleteaduse, ajaloo ning pedagoogika alalt. Ta oli Tallinnas üks baltisaksa Eestimaa Kirjandusliku Ühingu (Estländische Literärische Gesellschaft) asutajaid (1842) ning aktiivsemaid liikmeid, juhatas 1842–1853 ühingu koduloo osakonna. Neus esines ettekannetega eestlaste, nende keele, mütoloogia ja folkloori kohta. Ta avaldas oma luuletusi enda väljaandes "Inländische Dichtergarten" (Reval, 1828–1830) ning tõlkis saksa keelde Tacituse "Germania" (Reval, 1826). Samuti osales ta Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses.^[1]

• Zur deutschen Sprachlehre. Reval, 1824
• Ueber die poetischen Versuche der Deutschen in der Estnischen Sprache. // Inland, 1840
• Revals sämmtliche Namen nebst vielen anderen wissenschaftlich erklärt. Reval, 1849
• Die Geschichte Hapsals. // Inland, 1852
• Über die einfachen Zahlwörter des westfinnischen Sprachen. // Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat (Tartu). Dorpat (Tartu), 1840–1940, III, 1856
• Kirjad A. H. Neusile, S. Sachendahlile ja teistele. Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. II, Tallinn, 1956

• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
• J. F. Recke, K. E. Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Nachträge und Fortsetzungen. Bearb. T. Beise. Mitau, I (1831), 318–319; II (1861), 78–79
• Russwurm, C. Alexander Heinrich Neus. Nekroloog. // Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Dorpat, 1861–1938, 1876, 118–125
• Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889 (1889), 66
• Eesti biograafiline leksikon. Tartu, 1926–1929, 337–338
• Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 546
• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, 371
• EE 14, 322–323
• Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 70, 179
• Reiman, V. Kivid ja killud. Tartu, 1907. 49–51
• Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Tallinn, 1963, 356–358

• Alexander Heinrich Neus veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.