Abielu

Marilyn Monroe täitmas pabereid abielu lahutamiseks (USA)

Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.

Abielu laiemas mõttes on polügaamia, grupiabielu või ka kolme ja enama inimese vaheline püsisuhe.

Abielu sõlmimine

Abielu tekib abiellumise ehk abielu sõlmimise tagajärjel. Seda toimingut nimetatakse kirikliku abiellumise puhul ka laulatuseks.

Vabaabieluks nimetatakse rahvasuus määratlemata tingimuste ja kestusega kooselu, mis on ametlikult registreerimata; Eesti õigusruumis sellist mõistet ei ole.

Abiellumist tähistatakse sageli pulmade pidamisega. Abielule võib eelneda ka kihlus, kuid tänapäeval on see muutunud üsna haruldaseks.

Eesti

1926. aastal jõustunud perekonnaseadusega võeti abielu registreerimine kirikult üle riigile.

Eestis on abielu kahe täisealise isiku vaheline liit, mis võib eksisteerida nii eri- kui samasooliste paaride vahel, kui mõlemad partnerid on vähemalt 18 aastat vanad.^[1] Erandjuhtudel võib abielluda vähemalt 15-aastane isik. Sellisel juhul on vajalik vanemate või eestkostja nõusolek.

Abielu sõlmib maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse (Tallinnas perekonnaseisuameti) ametnik, atesteeritud või eksami teinud vaimulik või notar. Kui kuni 31.12.2017 sõlmisid abielusid maavalitsused, siis alates 2018. aastast sõlmib Harjumaal abielusid Tallinna perekonnaseisuamet, Hiiumaal Hiiumaa vallavalitsus, Ida-Virumaal Jõhvi vallavalitsus ja Narva linnavalitsus, Jõgevamaal Jõgeva vallavalitsus, Järvamaal Paide linnavalitsus, Läänemaal Haapsalu linnavalitsus, Lääne-Virumaal Rakvere linnavalitsus, Põlvamaal Põlva vallavalitsus, Pärnumaal Pärnu linnavalitsus, Raplamaal Rapla vallavalitsus, Saaremaal Saaremaa vallavalitsus, Tartumaal Tartu linnavalitsus, Valgamaal Valga vallavalitsus, Viljandimaal Viljandi linnavalitsus ja Võrumaal Võru linnavalitsus.

Abielu registreerimiseks tuleb esitada:

isiklikult kohale tulles ühine kirjalik abiellumisavaldus;
mõlema abielluja isikut tõendav dokument;
mõlema abielluja sündi tõendav dokument;
teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
kui abielluja on alaealine, siis kohtumäärus tema teovõime laiendamise kohta;
vajadusel abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu (väljastab kodakondsus- või elukohariigi pädev asutus);
välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega.

Dokumente või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Abielu on võimalik sõlmida üks kuni kuus kuud pärast abiellumisavalduse esitamist. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuametnik tähtaega lühendada.

Üks abikaasadest võib võtta teise abikaasa perekonnanime või lisada sidekriipsuga oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa perekonnanime. Niisugune uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning sel kujul esitatud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

Abiellumisel tuleb määrata ka abiellujate varasuhe. Avalduses märgivad abiellujad, kas nad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.

Abielu sõlmimisel maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses on riigilõivu suuruseks 30 eurot. Kui abielu sõlmib notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu.^[viide?]

Eesti seaduste kohaselt^[2] ei registreerita abielu:

piiratud teovõimega inimesega;
lähisugulasega (intsestikeeld);
lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel;
rohkem kui ühe inimesega samaaegselt (mitmikabielu);
isikuga, kes on juba abielus.

Nende tingimuste rikkumise korral võib kohus abielu kehtetuks tunnistada, samuti juhul, kui abielu sõlmiti muudel eesmärkidel, näiteks Eesti elamisloa saamiseks.

Abiellumislubadus ei anna alust nõudeks, et abielu sõlmitaks, ega kahju hüvitamiseks, kui abielu ei sõlmita.

Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Abielu lahutamine on õigustoiming, mille viib läbi perekonnaseisuasutus või kohus. Samas ei anna abielu tühistamiseks alust varandusliku seisundi varjamine.

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist saavad Eestis abielluda ka samasoolised paarid.

Religioon

Kanoonilise õiguse järgi on abielu mehe ja naise vaheline kestev kooselu, mis on rajatud selleks, et ühise sugulise tegevusega (cooperatione aliqua sexuali) sigitada järeltulijaid (kaanon 1096 § 1).^[viide?]

Vaata ka

Viited

↑ Firma, Eesti. "Perekonnaõigus | Õigusabi perekonnaõiguslikes küsimustes". Eesti Firma. Vaadatud 27. veebruaril 2024.
↑ Perekonnaseadus

Välislingid

[1] Firma, Eesti. "Perekonnaõigus | Õigusabi perekonnaõiguslikes küsimustes". Eesti Firma. Vaadatud 27. veebruaril 2024.

[2] Perekonnaseadus

[1]

[2]