Aafrika kuldkass
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
Aafrika kuldkass (Caracal aurata) on keskmise suurusega kaslane, Lääne- ja Kesk- ja Ida-Aafrika metsade endeem. Aafrika kuldkass on üks vähem uuritud kaslasi.
Nomenklatuur ja süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Aafrika kuldkassi kirjeldas 1827 Coenraad Jacob Temminck nimega Felis aurata. 1858. aastal paigutas Nikolai Severtsov selle monotüüpsesse perekonda Profelis. Vahepeal paigutati see ka koos aasia kuldkassiga ning liigiga Catopuma badia ühisesse perekonda Catopuma. Hiljem on leitud, et ta on lähedasemas suguluses karakali ja servaliga kui nimetatud liikidega, ja ta paigutatakse nüüd teise karakali järel teise liigina perekonda karakal.[1]
Karakali sõsarliigiks arvati aafrika kuldkass paljude molekulaarbioloogiliste tunnuste põhjal; perekond karakal ja serval moodustavad ühe klaadi.[2] Kõik teised väikesed kaslased peale marmorkassi moodustavad selle klaadi sõsarklaadi,[2][3] lahknemine teistest kaslastest leidis aset umbes 8,5 miljonit aastat tagasi hilises miotseenis, kui karakalide ja servalite ühised esivanemad olid asunud elama Aafrikasse, algsed kaslased aga levisid Euraasias ning hiljem ka Põhja-Ameerikas.[3]
Aafrika kuldkassil tunnistatakse kaht alamliiki:
- Caracal aurata aurata (Kesk- ja Ida-Aafrika, tähnid vähenähtavad)
- Caracal aurata celidogaster (Lääne-Aafrika, tähnid selgelt eristuvad)[4][5]
Välimus ja kaal
[muuda | muuda lähteteksti]Aafrika kuldkass on kodukassist umbes poole suurem: tüvepikkus on 61–101 cm. Saba pikkus on 16–46 cm (võrreldes servali ja karakaliga suhteliselt pikk) ja õlakõrgus on 38–55 cm. Kõrvad on väiksemad kui karakalil ja servalil. Isased on emastest suuremad, raskemad ja tugevamad. Kaal on isastel 11–16 kg, emastel 5,5–8 kg,[6][5]
Kõrvad on ümarad.[5]
Karvastiku värvus võib olla väga erinev. Kõige sagedasemad on punakaspruunid, kuldpunased ja hõbehallid loomad, on ka pruune ning osalt või täiesti musti isendeid. Londoni loomaaias muutus isendi karvastik nelja kuu jooksul pruunikaspunasest halliks; see näitab, et aafrika kuldkass võib elu jooksul värvi muuta. Kõhu peal, mõnikord ka kogu kehal on rohkem või vähem märgatavad tumedad ümmargused või rosetikujulised tähnid. Kõhupool on alati märgatavalt heledam kui seljapool. Koonul on silmadest kõrgemal tumedad, tavaliselt ka valged tähnid. Kurk ja kael võivad olla ülejäänud kehast heledamad, mõnikord on need valged. Kõrvad on tavaliselt väljastpoolt tumedad. Sabaots on tume, saba selgmisel poolel on valge jutt, mida tavaliselt ümbritsevad tumedad tähnid. Sabal võivad olla täielikud või katkelised triibud, triibud võivad ka puududa.[6][5]
Õlgade vahel ja pea ülapoolel langevad karvad ettepoole. Kohtades, kus karvad muudavad langemissuunda, moodustuvad karvakeerised.[5]
Levila ja elupaigad
[muuda | muuda lähteteksti]
Aafrika kuldkass elab Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsavööndis ja on suuremas osas oma levilast suhteliselt haruldane, mõnes kohas võib ta olla tavalisem. Ta eelistab ürgmetsi, kuid esineb ka rohke alusmetsaga sekundaarmetsi. Peale selle elavad nad vihmametsa ja savanni mosaiigi piirkondades, näiteks Gabonis ja Kongo DV-s, kus nad esinevad ka sümpatriliselt õigupoolest savannis elava servaliga.[7] Väga haruldased on aafrika kuldkassid Ida-Aafrika kuivades metsades ja tungivad mõnikord piki jõgesid savanni välja.[5]
Teda leidub ainult ekvatoriaal-Aafrika metsades. Loom eelistab jõgede lähedal niisket vihmametsa koos tiheda alusmetsaga, kuid võib elada ka bambusmetsades, pilvemetsades ja kõrgetel nõmmedel.
Aafrika kuldkasse elab Salonga, Ruwenzori, Virunga, Garamba ja Kuninganna Elizabethi rahvuspargis.
Eluviis ja toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Kartliku ja varjatud eluviisi tõttu nähakse aafrika kuldkasse harva. Nad on valdavalt maapealse eluviisiga. Nad ei ole eksklusiivselt öise eluviiiga ega valdavalt hämarikulise või päevase eluviisiga, vaid kohandavad oma aktiivsusmustrit oludega, nii et nad võivad olla aktiivsed igal päevaajal.[1]
Kuigi aafrika kuldkassid on head ronijad, peavad nad jahti valdavalt maa peal. Nende jahipidamise tehnika on varitsus ja sööst. Nende saakloomade seas on eelkõige närilised, näiteks hiired, rotid, okaslane Atherurus africanus ja oravlased, väikesed antiloobid, näiteks Cephalophini, samuti küüniskabjalised, karihiirlased, soomusloomalised, torukoonlased, pärdikud ja linnud.[5][8] Nad võivad jahtida ka kodulinde ja kariloomi.
Aafrika kuldkassidel on palju häälitsusi, sealhulgas sisin, näugumine, urin, nurrumine ja kurin.[5]
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Looduses kohtab aafrika kuldkassi harva, seetõttu on selle liigi paljunemisest vabas looduses vähe teada. Järgnevad andmed pärinevad vangistuses elavate kasside jälgimisest. Emane sünnitab pärast umbes 75-päevast tiinusperioodi ühe või kaks poega. Kassipojad kaaluvad 180–235 g. Nende silmad avanevad nädala jooksul pärast sündi ja nad võõrutatakse 6–8 nädala jooksul. Võrreldes teiste väikeste kassiliikidega kasvavad ja arenevad aafrika kuldkassi pojad kiiresti. Emased saavad suguküpseks 11 kuu vanuselt ja isased umbes 18 kuu vanuselt. Vangistuses elavad aafrika kuldkassid kuni 12 aastat.[8]
Kaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Aafrika kuldkass on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) ohustatud liikide punases nimekirjas ohustatud liik. Selle liigi populatsioon on langustrendis peamiselt metsade raadamise tõttu, mis toob kaasa selle haruldase kassiliigi elupaikade hävimise.[9] Ainult mõned Aafrika kuldkasside asukohad on kindlaks tehtud. Aafrika kuldkasside jaht on keelatud Angolas, Beninis, Burkina Fasos, Côte d'Ivoire'is, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ghanas, Keenias, Libeerias, Nigeerias, Rwandas ja Sierra Leones. Aafrika kuldkasside jahtimine rangete jahieeskirjade alusel on lubatud Gabonis, Libeerias ja Togos.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Bahaa-el-din jt 2015.
- ↑ 2,0 2,1 Stephen J. O'Brien, Warren E. Johnson: Der neue Stammbaum der Katzen. – Spektrum der Wissenschaft. 6/2008, lk 54–61.
- ↑ 3,0 3,1 Warren E. Johnson, Eduardo Eizirik, Jill Pecon-Slattery, William J. Murphy, Agostinho Antunes, Emma Teeling, Stephen J. O'Brien. The late Miocene radiation of modern Felidae: A genetic assessment. – Science, 311, 2006, lk 73–77.
- ↑ "African Golden Cat (Caracal aurata) Classification". Wild Cat Family (Ameerika inglise). Vaadatud 25. märtsil 2024.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Don E. Wilson, Russell A. Mittermeier (toim). Handbook of the Mammals of the World, Volume 1: Carnivores, Lynx Edicions 2009, ISBN 978-84-96553-49-1, lk 142.
- ↑ 6,0 6,1 Beadle, Sam. "Profelis aurata (African golden cat)". Animal Diversity Web (inglise). Vaadatud 25. märtsil 2024.
- ↑ Philipp Henschel, Guy-Aime Malanda, Luke Hunter. The status of savanna carnivores in the Odzala-Kokoua National Park, northern Republic of Congo. – Journal of Mammalogy, 2014, 95 (4), lk 882–892.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 "African Golden Cat". International Society for Endangered Cats (ISEC) Canada (Ameerika inglise). 21. detsember 2012. Vaadatud 25. märtsil 2024.
- ↑ "Home". Embaka (inglise). Vaadatud 25. märtsil 2024.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- B. Tonkin, E. Kohler. Breeding of the African golden cat, Felis (Profelis) aurata, in captivity. – International Zoo Yearbook, 1978, 18. lk 145–150.
- Laila Bahaa-el-din, Philipp Henschel, Thomas M. Butynski, David W. Macdonald, David Mills, Rob Slotow, Luke Hunter. The African golden cat Caracal aurata: Africa's least-known felid. – Mammal Review, 2015, kd 45, nr 1, lk 63–77.