[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Amantea

Allikas: Vikipeedia
Amantea

itaalia Amantea
Palazzo delle Clarisse

Pindala: 28,0 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 13 850 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 39° 8′ N, 16° 4′ E
Amantea (Itaalia)
Amantea
Asend Itaalias

Amantea on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis. Amantea sai linnaõigused vabariigi presidendi 1973. aasta 8. juuni dekreediga.

Amantea on Türreeni mere lõunaranniku tuntud turismikeskus.

Amantea kõrgus merepinnast on 50 meetrit, asustustihedus keskmiselt 421,44 inimest ruutkilomeetri kohta.

Amantea piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Belmonte Calabro, Lago, San Pietro in Amantea, Serra d'Aiello, Cleto, Nocera Terinese (CZ).

Amantea halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Acquicella, Camoli, Coreca, Campora San Giovanni.

Amantea rannik päikeseloojangul
Verre jõgi Acquicella juures

Amantea paikneb põhja-lõunasuunaliselt Türreeni mere rannikul.

Amantea territooriumil voolavad Verre, Catocastro, Santa Maria, Colongi, Calcato, Oliva, Torbido, Rubano ja Savuto jõgi.

Antiikajal asus Campora San Giovanni juures Temesa (ladina keeles Tempsa) asula.

Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Sakraalarhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Collegiata di San Biagio o Chiesa Matrice
Barokkstiilis San Biagio kirik, tuntud ka kui toomkirik (duomo), pühitseti sisse 1677. aastal
  • Chiesa di San Bernardino da Siena
Gooti stiilis San Bernardino da Siena kirik pühitseti sisse 1436. aastal
  • Chiesa del Carmine o di San Rocco
Carmine kirik ehk Püha Rochuse kirik pühitseti sisse 1685. aastal
  • Chiesa dei Cappuccini o di Santa Maria la Pinta
Kaputsiinide kirik ehk Santa Maria la Pinta kirik valmis 1698. aastal
  • Chiesa di Sant'Elia o del Gesù
Barokkstiilis Sant'Elia ehk Jeesuse kirik valmis 1677. aastal
  • Chiesa di San Francesco d'Assisi (hävinud)
  • Cattedrale della Pinta
Pinta ehk Campana katedraal[2]
  • Chiesa di Santa Sofia (hävinud)[3]
  • Chiesa di San Procopio
  • Chiesa di San Nicola del Rimo
  • Chiesa di San Nicola dell'Oliva[4]
  • Chiesa di Santa Maria della Calcata (1490)
  • Convento dei Domenicani
Dominiiklaste klooster, suleti 1652[5]
  • Cappella Furgiuele
  • Cappella Cavallo Marincola

Tsiviilarhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Palazzo delle Clarisse
  • Palazzo Mirabelli
  • Palazzo Mileti
  • Palazzo Florio
  • Palazzo Furgiuele
  • Palazzo Greco (già Furgiuele)
  • Palazzo Di Lauro (poi Furgiuele)
  • Palazzo Cavallo Marincola
  • Palazzo Perciavalle
  • Palazzo Cozza
  • Palazzo Folino

Militaararhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Infrastruktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Amantead läbib aastatel 18831895 rajatud Lõuna-Türreeni raudteeliin.

Campora San Giovanni juures asub Porto Turistico Città di Amantea.

  1. https://demo.istat.it/?l=it
  2. Gabriele Turchi, Storia di Amantea, p. 26.
  3. Gabriele Turchi, Storia di Amantea, p. 41.
  4. Gabriele Turchi, Storia di Amantea, p. 42.
  5. Archivio Generale Agostiniano di Roma, fondo LI, vol. 3, f. 105.
  • Alfonso Lorelli, Amantea nel XX secolo, Catanzaro, 2009, Edizioni Rubettino.
  • Gabriele Turchi, Storia di Amantea, Cosenza 2002, Periferia Editore.
  • Cesare Cesari (a cura di), L'insurrezione calabrese nel 1806: l'assedio di Amantea, 1987.
  • Vincenzo Segreti, Amantea fra fine '700 e inizi '800, 2006, Edizioni Orizzonti Meridionali.
  • Enzo Fera, Amantea. La terra, gli uomini, i saperi, 2000, Edizione Pellegrini.
  • Gaetano Moroni, Dizionario di erudizione storico-ecclesiastica, Veneetsia 1840, Fratelli Emiliani Editori.
  • Pietro Colletta, Storia del reame di Napoli, dal 1734 sino al 1825, Napoli 1834.
  • Cesare Sinopoli, Salvatore Pagano, Alfonso Frangipane, Francesco Giuseppe, La Calabria: storia, geografia, arte, Catanzaro 1926, Guido Mauro Editore.
  • Maurizio Puppo, 101 motivi per odiare il Genoa e tifare la Sampdoria, 2010, Edizioni Newton Compton.
  • Francesco Samà, "San Bernardino di Amantea:un colosso dell'architettura monastica francescana",in "Calabria Letteraria", n. 1/3 (1996.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]