Amt

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2016) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2016) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Amt on teatud haldusüksus omavalitsuste rühma juhtimiseks, tänapäeval vaid Saksamaal, kuid varem üldiselt ka teistes Põhja-Euroopa maades. Selle suurus ja funktsioonid erinesid riigiti.

Amt (mitmus: Ämter) on omane Saksa liidumaadele (Bundesländer) Schleswig-Holstein, Mecklenburg-Vorpommern ja Brandenburg.

Teistes Saksa liidumaades oli see haldusüksus minevikus. Mõnel liidumaal on sarnane haldusüksus nimega Samtgemeinde (Alam-Saksi), Verbandsgemeinde (Rheinland-Pfalz) või Verwaltungsgemeinschaft (Baden-Württemberg, Baieri, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi).

Amt, samuti teised eelpoolmainitud üksused, allub kreisile ja on omavalitsuste kogum. Amt on madalamal kreisitasandi juhtimisest, kuid kõrgemal omavalitsuse juhtimisest, ja seda võib kirjeldada, kui ülemvalda või omavalitsuste liitu. Tavaliselt koosneb see väga väikestest omavalitsustest (Gemeinde).

Suuremad omavalitsused ei kuulu Amti ja neid kutsutakse amtsfreie Gemeinden (sõltumatud omavalitsused); mõned nendest omavalitsustest ei sõltu ka kreisist ja neid kutsutakse kreisfreie Gemeinden, ja kui need ei kuulu ka mingisse maasse (Land), kutsutakse neid Stadtstaaten, s.o. linnliidumaad (Berliin ja Hamburg).

Need suured omavalitsused (linnad, saksa: Städte) võivad omakorda jaguneda kohalikeks ametiteks (Ortsamt), mis võivad koosneda mitmest linnaosast (või väikelinnadest maapiirkondades) (Ortsteil), nimetatuna väikestest küladest või alevitest või paikkondadest. Ortsteil võib olla endine vald, kuid tänapäeval on see mõeldud vaid tsiviileesmärgil ja kasutatakse sisuliselt planeerimiseks omavalitsuse sees; Ortsamt (mõnikord nimetatakse mitteametlikult, kuid segadusseajavalt Amt, või tõlgitakse mitteametlikult kui "linnaosa") kasutatakse omavalitsuse detsentraliseeritud teenuste pakkumiseks kohaliku halduse asutustes asukatele naaberlinnaosades. Ortsteil võidakse segadusseajavalt tõlkida ka kui "omavalitsus", kuid see on vale, kuna kuulub linna, mis on ainus tõhus omavalitsus (Gemeinde).

Amt (mitmus: amter; tavaliselt tõlgitakse "maakond") oli Taani (ja ajalooliselt Taani-Norra) haldusüksus. Maakonnad rajati kuningliku dekreediga aastal 1662 endiste läänide (Len) asemele. Amter koosnesid algselt sõltumatutest linnadest (købstæder) ja valdadest ja omasid vaid väikest vastutusala. 20. sajandil anti neile haiglateenuse vastutus mittelinnaelanikele. 1970. aasta haldusreform vähendas maakondade arvu 14-ni ning kõrvaldas halduserisuse valla ja linna vahel. Sealt edasi koosnesid amter mitmest omavalitsusest (kommuner). Reform andis maakondadele suurema vastutusala, eeskätt töötava riikliku terviseteenistuse ja gümnaasiumid (gymnasium]]).

1. jaanuari 2007. aasta Taani haldusreform kaotas amter ja asendas need viie halduspiirkonnaga, nüüd koormatud vaid töötava riikliku terviseteenistusega. Erinevalt amter ei omanud piirkonnad võimu kehtestada makse. Reform delegeeris kõik muud vastutusalad kas omavalitsustele või riigile. Samal ajal ühendati väiksemad omavalitsused suuremateks üksusteks, vähendades omavalitsuste arvu 270-lt 98-ni. Vaata Taani maakonnad enamaks infoks mõiste Taani kasutuse kohta.

Saksamaal oli Amt keskaegne haldusringkond, mis kattis lossi või küla omanduses oleva mõisa või maa. Seda juhtuis Amtmann, tavaliselt alamaadlik või vaimulik, kelle nimetas maaisand haldamiseks ja õigusemõistmiseks Amt'is.

Ambacht võib vaadelda kui hollandi ekvivalenti sõnast amt. Ambachten eksisteeris Hollandis, Zeelandis ja Flandrias kuni umbes 1800. aastani.

Kui Island oli Taani territoorium, loodi maal amtid (ainsus: amt; mitmus: ömt) olemasolevate maakondade üle. Aastatel 1684 kuni 1770 oli Island tervikuna üks amt Taani kuningriigis, kuid jaotati siis kaheks amtiks: Põhja- ja Idaamt (Norður- og Austuramt) ning Lõuna- ja Lääneamt (Suður- og Vesturamt). Viimane jagati aastal 1787 Lääneamtiks (Vesturamt) ja Lõunaamtiks (Suðuramt). Island oli seega aastani 1872 jaotatud kolmeks amtiks, kui Lõuna- ja Lääneamtid taas ühendati. Amtid kaotati aastal 1904, kui Island sai Taanilt omavalitsuse.

Amte ei kasutata Islandi geograafilise piirkonna tähistamiseks, vaid nimi elab edasi kahe avaliku raamatukogu nimes Islandil, mis loodi amtide ajastul. Amtide raamatukogud Akureyris ja Stykkishólmuris, mis loodi vastavalt Põhja- ja Idaamti ning Lääneamti määratud arhiivideks.

Aastatel 1662 kuni 1919 kutsuti Norra maakondi amter. Nüüd kutsutakse neid fylker, mõiste pärineb keskajast.

• Amtmann