Carl Friedrich Tenner

Carl Friedrich Tenner (vene Карл Иванович Теннер; 2. august 1783 Auvere mõis, Virumaa – 28. detsember 1859 Varssavi) oli eestlasest^[1] Venemaa Keisririigi kindralleitnant, geodeet ja astronoom ning Peterburi Teaduste Akadeemia auliige aastast 1832.

Tenner sündis Auvere mõisa mõisavalitseja pojana.

Tenner oli Venemaa teadusliku geodeesia rajajaid. 1805. aastal saadeti Venemaa diplomaatiline esindus krahv Juri Aleksandrovitš Golovkini juhtimisel Hiinasse. Tolleaegse kombe kohaselt oli saatkonnaga kaasas ka hulk teadlasi kes pidid teekonnal läbi Siberi ja Gobi kõrbe tegema erinevaid vaatlusi. Tenner sai ülesandeks luua teekonda ettevalmistav kaart koos läbitavate paikade kirjeldusega. Teekonnal kuulus Tenner Friedrich Theodor von Schuberti juhtimisel tegutsenud geograafiarühma ning alates Permist teostas rühm silma järgi kaardistamist. Peterburi tagasi jõudis geograafiarühm alles 1807. aastal.

1809–1811 märkis maha Venemaal esimese triangulatsiooni Peterburi ja Narva vahel. Märkisid algul koos Wilhelm Struvega 1816–1827 hiljem üksi kuni 1855. aastani, olles põhiline töö teostaja, maha meridiaanikaare 25° 20' Doonau ja Põhja-Jäämere vahel, mis läbib Tartu Tähetorni.

Tenner on avaldanud töid ka Maa suuruse ja kuju määramise kohta.

Carl Friedrich Tenner oli abielus ja tal oli vähemalt kolm sõjaväelasest poega:

• Nikolai Tenner (1831–1886), kindralmajor, 11. Fanagooria grenaderipolgu komandör ja hiljem 4. diviisi 2. brigaadi ülem (Николай Карлович Теннер)
• Jeremias Tenner (1836–1903), kindralleitnant (Иеремий Карлович Теннер)
• Eduard Tenner (1842–1899), kindral, kindralmajor Dmitri Tenneri (sünd.1869, Дмитрий Эдуардович Теннер) isa.

• Ott Ambur, "Carl Friedrich Tenner 210", Geodeet, nr. 4 1993, lk. 24

• Carl Friedrich Tenner - 210
• Põhjalik Carl Friedrich Tenneri elulugu
• Teaduse meistriteos: kuidas sakslane Struve ja eestlane Tenner Maa kuju mõõtsid Postimees, 1. märts 2020