Žaliakalnis

Žaliakalnis
leedu	Žaliakalnis
	Pindala: 7,35 km²
	Elanikke: 12 000 (2005)
	Koordinaadid: 54° 54′ N, 23° 55′ E

Žaliakalnis (poola keeles Zielona Góra) on Kaunase linnaosa, mis asub linna keskosas Žaliakalnise vallas, osalt aga Eiguliai valla territooriumil. Žaliakalnis asub Nerise kaldal ning piirneb põhjas Kalniečiaiga ja kirdes Dainavaga.

Žaliakalnis on pindalalt üks suuremaid Kaunase linnaosi. Linnaosas asuvad 1931. aastal valminud köisraudtee (vanim köisraudtee Leedus), Kaunase linnaraamatukogu ja Žaliakalnise raamatukogu, 1906. aastal valminud vanausuliste kirik, 1940. aastal valminud Kristuse Ülestõusmise kirik, 1923. aastal valminud Väike Ülestõusmise kirik, 1925. aastal valminud Lenartavičiuse kabel, 1858. aastal valminud endine sünagoogi hoone, Žaliakalnise juudi kalmistu (asub osaliselt Gričiupises. Linnaosas asuvad osalt ka Leedu loomaaed ja Kaunase Tehnikaülikooli üliõpilaslinnak. Haridust annavad Leedu Spordiülikool, Kaunase Kunstikool, kaks gümnaasiumit ja põhikool. Linnaossa jäävad ka mitmed spordikompleksid – 1973. aastal valminud Kaunase jäähall, 2001. aastal valminud jalgpallikooli jalgpalliväljak ja 1925. aastal valminud S. Dariuse ja S. Girėnase staadion.

Väike osa Zaliakalnisest on tööstuspiirkond. Linnaosa peatänavate ümbrus on polüfunktsionaalne, suurem osa Žaliakalnisest on aga madalhoonestatud elamuala. Osa linnaosast on ka puhkepiirkond – Žaliakalnise idapoolsem osa kannab nime Ąžuolynas ja see on suures osas park.

Ajalugu

Algselt oli Žaliakalnise ala kaetud metsaga. Tegemist oli vana Kaunase kohal asuva kõrgema alaga, mida liigendasid Nerise suunas laskuvad orud. Nerise kaldal asus Kaunase ja Jonava vaheline tee, mille äärde kerkisid ka linnaosa esimesed majad. Kui metsa asuti maha võtma, tekkis sinna veel kolm eraldi elamute piirkonda – Antakalnis, Raginė ja Naujapilis.^[1] Nerise orus kujunes linnaosa põhjapoolsesse otsa, tänapäeva Jonavos gatvė piirkonda, vaesema rahva agul, mis kandis rahvasuus nime Brazilka või Argentinka.

Linnaosa peatänavaks hakkas kujunema Kaunase ja Peterburi vaheline maantee, tänapäevane Savanorių prospektas. Aastal 1871 ühendati Kaunasega läänepoolsem osa Žaliakalnisest, aastal 1889 ühendati Kaunasega Vytautase mäe piirkond, aastal 1919 ühendati Kaunasega aga kogu Žaliakalnis.^[2]

Aastal 1923 koostati Kaunase arengukava, mille autorid olid Leedu arhitekt Antanas Jokimas ja Taani päritolu Peter Marius Frandsen. Selles oli ette nähtud kujundada Žaliakalnisest Kaunase kui Leedu ajutise pealinna keskus. Sinna oli kavas rajada paraadväljak, presidendiloss ja seimihoone.^[3] Nõnda rajati sinna ka mitmed saatkonnahooned (Itaalia, Šveits, Jaapani konsulaat). Plaanist teostus siiski vaid osa – välja arendati trapetsikujuline maa-ala Vydūno alėja ümbruses, kus maa kuulus riigile. Sel perioodil kasvas linnaosa elanike arv märgatavalt – 1923. aastal oli seal 15 200 elanikku, 1940. aastal oli seal elanikke juba ligi 55 000.^[1] Kaks selle perioodi ehitist – Vydūno al. 59 ja A. Jančauskase puitvilla (Minties ratas 51) – said linna arhitektuuripreemiad, millega kaasnes ka üheaastane maksuvabastus. Aastal 1923 ehitas linnaossa oma maja korporatsioon Neo-Lithuania. Aastal 1925 rajati Žaliakalnisesse esimene Leedu staadion. Aastal 1938 avati loomaaed.