Čavusy
| Čavusy | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 | |||||
  Čavusy lipp
Čavusy vapp
| |||||
Pindala: 1471 km²  | |||||
|
Elanikke: 9817 (1.01.2024)[1] | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 53° 48′ N, 30° 58′ E | |||||
  | |||||
Čavusy (transkribeerituna Tšavussõ, poola keeles Czausy, leedu keeles Čavusai või Čiausai) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Čavusy rajooni halduskeskus. Čavusy asub Mahiloŭ linnast 41 kilomeetri kaugusel Basja jõe kaldal. Linna läbib Kryčaŭ ja Mahiloŭ vaheline raudtee.
Haridust annavad kaks keskkooli, internaatkool, spordikool ja kunstikool. Linnas on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Linnas on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka lina ja valmistatakse ehitusmaterjale.
Geograaf Vadzim Žučkieviči arvamuse kohaselt tuleneb linna nimi vanast valgevene sõnast чавус, mis tähendas madalaima astme väepealikku, vahel ka lihtsalt vaest šlahtitšit.[2] Teise seisukoha kohaselt asutasid linna mustlased, nende keeles tähendas sama sõna hõlsti.[3]
Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum ja osaliselt säilinud vanalinn. Nõukogude ajal hävitati sealne raekoda ning ajaloolised katoliku ja õigeusu kirikud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Linna on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1581, toona asus seal Чавусавічы küla.[4] Aastal 1604 sai asulast linn. 12. augustil 1634 kinnitas Władysław IV Waza linna vapi. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas linn kuuluma Viciebski vojevoodkonda ja Orša maakonda.
Uputuse ajal hõivasid Moskva väed kiiresti linna ja aastal 1656 sai sellest kasakate väesalga peakorter. Seal asunud vägede ülesandeks oli laastata Navahrudaki vojevoodkonda ja hankida sealt orje. Poola väed vabastasid linna aastal 1660. Linna laastati ka Põhjasõja ajal, mil selle aastal 1708 hõivasid Rootsi väed. Pärast sõda linn taastus, 1770. aastatel peeti seal igal aastal laata.
Poola jagamisel läks Čavusy aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi maakonda. Aastal 1778 kinnitati plaan, mille kohaselt tuli linn renoveerida, uue alguse tähiseks kinnitasid võimud ka linna uue vapi (see on kasutusel ka tänapäeval). Aastast 1803 on teada, et linnas oli neli kirikut, seal tegutses ka karmeliitide klooster. Aastal 1825 oli linnas kirikuid juba viis, seal peeti kaks korda aastas laata.
Linnas oli ka juutide kogukond. Čavusys oli kaks sünagoogi ja seitse juutide palvemaja. Aastal 1881 avati linnas telegraafijaam. Aastast 1904 on teada, et linnas tegutses trükikoda, seal oli 41 tööstusettevõtet ja aastas peeti neli laata.
Aastal 1924 läks Čavusy Valgevene NSV koosseisu. Aastal 1931 valmis raudtee ja kesklinnast 5 kilomeetri kaugusel avati Čavusy raudteejaam (tänapäeval kuulub administratiivselt linna alla). Aastal 1941 hõivasid linna Saksa väed, kes hukkasid 675 linnas elanud juuti.[5]
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Autobussijaam
-
Raudteejaam
-
Veetorn
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]- Sergei Novikov – valgevene laskesuusataja
- Leŭ Manievič – Nõukogude sõjaväelane
- Pavel Emdin – vene neuropatoloog
- Uładzimier Kudrevič – valgevene kunstnik
- Jurka Lavonny – valgevene luuletaja
- Vladimir Andrejenkov – vene kunstnik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ Жучкевич В. А. Краткий топонимический словарь Белоруссии. — Мн.: Изд-во БГУ, 1974. Lk. 399.
- ↑ Зубовіч Я. Невядомыя Чавусы // «Туризм и отдых» № 34, 30 august 2007.
- ↑ Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Kd. 2: Кадэцкі корпус — Яцкевіч. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk. 735.
- ↑ http://yahadmap.org/#village/chavusy-chausy-mogilev-belarus.377
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Čavusy |