[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Indigo

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
Indigopõõsa värvimahla näidis paberil
Indigovärvaine kuivkontsentraat ehk sinikivi, näidised tehnikaülikooli muuseumis Dresdenis
Indigosiniseks värvunud kangatükk
 See artikkel räägib värvainest; värvitooni kohta vaata artiklit Potisinine; teiste tähenduste kohta vaata Indigo (täpsustus).

Indigo (vanakreeka keelest ἰνδικόν indikón, 'India', 'Indiast pärinev'; arvatava päritolukoha Ida-India järgi) on taimse päritoluga looduslik sügavsinise tooniga küüpvärvaine. Kasutatakse tekstiili, naha jm materjalide värvimiseks[1] ning lasuurvärvina maalikunstis[2]. Üksi või hennaga kombineeritult kasutatakse mõnes piirkonnas keha ja juuste värvimiseks[3].

Värvainete indeksis kannab naturaalne indigo tähist NB1 (Natural Blue 1) ja sünteetiline PB66 (Pigment Blue 66), küüpvärvainete rühma kuuluvana on ta tähis Vat Blue 1[4], aine ehituse järgi 75780[5].

Saamine

Indigot on toodetud mitmetest suurema või väiksema indigotiinisisaldusega taimedest:

Ajaloost

Indigo kuulub vanimate ja tuntuimate värvainete hulka ja seda kasutati juba eelajaloolisel ajal tekstiilide värviseks. Indigovärvi ainsaks allikaks olid kaua taimeosad, nagu sinerõika või indigopõõsa lehed.

1865. aastal tegi Adolf von Baeyer rea uurimusi, millega ta töötas välja erinevad indigo sünteesi meetodid ja tegi kindlaks indigovärvaine keemilise ehituse. Oma töö eest värvainete keemia vallas sai ta 1905. aastal Nobeli keemiaauhinna. Indigo kohta tehtud uurimistöö tulemused mängisid olulist rolli orgaanilises keemias ka edaspidi, eriti avastused värvaine värvuse seose kohta aine või tema derivaatide molekuli ehitusega.

Indigo tööstusliku sünteesi väljaarendamisega 19. sajandi lõpul algas rahaliselt ja ajaliselt oluliselt soodsam indigovärvi tootmine võrreldes traditsiooniliste tehnoloogiatega. See suretas välja loodusliku indigo tootmise ja turu. Enamik tänapäeval toodetavast sünteetilisest indigovärvainest läheb sinise teksariide (denim) tootmiseks.

Vaata ka

Viited

  1. "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 15. novembril 2019.
  2. Joonistamise ja maalimise õpik. Eesti NSV Kunst, Tallinn, 1963
  3. https://bioneer.ee/indigo-looduskosmeetikumina
  4. Vat Blue 1. - worlddyevariety.com
  5. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue, PB

Välislingid