Lehekülje Afganistan lähteteksti vaatamine

Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:

Sinu IP-aadress on vahemikus, mis on blokeeritud kõigis Wikimedia Foundationi vikides.

Blokeerija: ‪Hasley‬. Põhjus: Open proxy/Webhost: See the help page if you are affected: .

Blokeeringu algusaeg: 7. september 2022, kell 03:21
Blokeeringu aegumistähtaeg: 7. september 2027, kell 03:21

Sinu praegune IP-aadress on 79.170.44.78. Blokeeritud vahemik on 79.170.40.0/21.

Palun lisa kõik need andmed igale järelepärimisele, mida kavatsed teha. Kui usud, et sind on blokeeritud ekslikult, leiad lisateavet ja juhised avatud prokside keelamist puudutavast globaalsest reeglistikust.

Muul juhul postita palun blokeeringu arutamiseks palve, mis metavikis üle vaadatakse. Saad ka saata stjuuarditele VRT-süsteemi aadressile stewards@wikimedia.org kirja, millele on lisatud kõik ülaltoodud üksikasjad.

Saad vaadata ja kopeerida selle lehekülje lähteteksti.

{{liita|Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{ajakohasta}}
{{Riik
|  riiginimi = Afganistani Islamiemiraat
|  omastav = Afganistani
|  nimi1_keel = puštu | nimi1 = د افغانستان اسلامي امارت | nimi1_latin = Də Afġānistān Islāmī Imārat
|  nimi2_keel = dari | nimi2 = امارت اسلامی افغانستان | nimi2_latin = Imārat-i Islāmī-yi Afghānistān
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Arms_of_the_Islamic_Emirate_of_Afghanistan.svg
|  vapi_laius = 
|  asendikaart = Afghanistan in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[puštu keel|puštu]], [[dari keel|dari]]
|  pealinn = [[Kabul]]
|  riigipea_ametinimi = juht
|  riigipea_nimi = [[Hibatullah Akhundzada]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Hasan Akhund]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  iseseisvus = [[19. august]] [[1919]]
|  valuuta = [[Afganistani afgaani|afgaani]] (AFN)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4:30
|  hümn = [[De waţan Afghānistān day]]
|  usund = islam
|  üladomeen = [[.af]]
|  telefonikood = 93
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = AFG
|  märkused = 
}}
'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان ''Afghānistān'', [[dari keel]]es افغانستان ''Afghānestān'', kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist '''Afganistani Islamiemiraat'''<ref name=ERR_16_08_2021 />) on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Riigi pealinn on [[Kabul]].

Tal on ühine piir [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga ning teda võib arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.

Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav.

Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652&nbsp;225 või 645&nbsp;806,56 või 647&nbsp;500<ref name="snl.no">[http://www.snl.no/Afghanistan Store norske leksikon]</ref> km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28&nbsp;150&nbsp;000{{lisa viide}} või 33&nbsp;609&nbsp;900<ref name="snl.no" />.

Alates 1970. aastatest on riik haaratud sõjalistesse konfliktidesse, millest ulatuslikumad on olnud [[Nõukogude-Afganistani sõda]] ja [[Afganistani sõda (2001)|2001–2014 väldanud Ameerika Ühendriikide sissetung]]. [[Kabuli langemine (2021)|2021. aasta 15. augusti]] õhtuks võtsid [[Ţālebān]]i võitlejad oma kontrolli alla [[Kabul]]is asuva [[Arg (Kabul)|presidendipalee]], millega taastasid islamiriigi võimu Afganistanis.<ref name=bbc16_08_2021 /><ref name=bbc16_08_2021-2 /><ref name=cnn16_08_2021 />

==Nimi==
"Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes [[puštud]]e traditsiooniliste alade nimetamiseks.

==Sümbolid ja tähised==
Afganistanil on [[Afganistani lipp|lipp]] ja [[Afganistani vapp|vapp]].

Afganistani [[riigihümn]] on 2006. aastast "[[De waţan Afghānistān day]]".

==Piir==
Afganistan piirneb põhjas Türkmenistani (piiri pikkus 744&nbsp;km), [[Usbekistan]]i (137&nbsp;km) ja Tadžikistani (1206&nbsp;km), kirdes [[Hiina]] (91 km), idas ja lõunas Pakistani (2430&nbsp;km) ning läänes Iraaniga (936&nbsp;km).

Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas [[Vākhāni koridor]].

Lähimast merest ([[Araabia meri|Araabia merest]]) lahutab Afganistani 480&nbsp;km Pakistani territooriumi.

Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.

==Riik==

===Põhiseadus===
Afganistani esimene põhiseadus võeti vastu aastal 1964. See nägi ette [[Parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]], vabu valimisi, inimõiguste, naiste õiguste ja üldise hääleõiguse kehtestamist. Alates monarhia kukutamisest [[1973]]. aastal seda põhiseadust enam ei rakendatud.

2002. aastal asutati põhiseaduse kogu [[Lowyah Jirgah]] ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris [[2004]] ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]) ja see jõustus samal aastal. Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus [[islam]]iga, kuid ei anna õiguslikku alust [[šariaat|šariaadile]].

===Riigikord===
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.

2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.

President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.

President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament [[Rahvuskogu (Afganistan)|Rahvuskogu]].

Rahvuskogu koosneb kahest kojast – [[Vanematekoda|Vanematekojast]] ja [[Rahvakoda|Rahvakojast]]. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast [[2005. aasta Afganistani parlamendivalimised|2005. aasta valimisi]] on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.

Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad [[Lowyah Jirgah]]', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.

Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.

Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.

===Haldusjaotus===

1. järgu haldusüksus on [[provints (Afganistan)|provints]], mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei hoia kontrolli all kogu riiki.

Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse neljaks aastaks.

Afganistan koosneb 34 provintsist:

[[Pilt:Afghanistan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Afganistani provintsid]]

{{veergude loend|laius=12em|
*[[Badakhshāni provints]]
*[[Bādghīsi provints]]
*[[Baghlāni provints]]
*[[Balkhi provints]]
*[[Bāmyāni provints]]
*[[Dāykundī provints]]
*[[Farāhi provints]]
*[[Fāryābi provints]]
*[[Ghaznī provints]]
*[[Ghōri provints]]
*[[Helmandi provints]]
*[[Herāti provints]]
*[[Jowzjāni provints]]
*[[Kabuli provints]]
*[[Kandahāri provints]]
*[[Kāpīsā provints]]
*[[Khōsti provints]]
*[[Kunari provints]]
*[[Kunduzi provints]]
*[[Laghmāni provints]]
*[[Lōgari provints]]
*[[Nangarhāri provints]]
*[[Nīmrōzi provints]]
*[[Nūristāni provints]]
*[[Paktīkā provints]]
*[[Paktiyā provints]]
*[[Panjshayri provints]]
*[[Parvāni provints]]
*[[Samangāni provints]]
*[[Sar-e Puli provints]]
*[[Zābuli provints]]
*[[Takhāri provints]]
*[[Uruzgāni provints]]
*[[Wardaki provints]]
}}

Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud [[mudžaheedid]]e või [[Taliban|taliibide]] režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.

Igal [[kohalik omavalitsusüksus|kohalikul omavalitsusüksusel]] on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.

==Loodus==

===Geoloogiline ehitus===
Suurt osa riigist katvad [[Hindukuš]]i ja [[Safīd Kūh]]i mäestik on tekkinud [[Alpi kurrutus]]el.

===Pinnamood===
[[Fail:Afghanistan Topography.png|pisi|Afganistani pinnamood]]
Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja [[Safīd Kūh]]i mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600&nbsp;m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.

Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.

Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000&nbsp;m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3&nbsp;km pikkuse tunneli.

Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000&nbsp;m kõrgused.

Afganistani madalaim punkt (285&nbsp;m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.

Kitsad [[jõeorg|jõeorud]] ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.

===Kliima===
Afganistan asub [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]] ja seal on [[mandriline kliima|mandriline]] [[kuiv lähistroopiline kliima]].

Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi piirkondade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks idas asuvas mäestike piirkonnas on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse koos niiskuse ja vihmadega. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm tugevalt mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.

Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini.

====Sademed====

Kõrbes on [[aasta keskmine sademete hulk]] alla 100&nbsp;mm (kõrbetasandikel 40...50&nbsp;mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250&nbsp;mm, riigi kaguosas kuni 800&nbsp;mm ning kõrgmägedes üle 1000&nbsp;mm (suuremalt jaolt lumena).

====Õhutemperatuur====
Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.

Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi varjus.

[[Juuli keskmine temperatuur]] on 24...32 kraadi, [[jaanuari keskmine temperatuur]] 0...8 kraadi.

Kabulis ulatub temperatuur –30&nbsp;°C-st talvel + 40&nbsp;°C-ni suvel.

Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks. 
 
====Tuuled====
[[Pilt:Afghanstan dust storm 2008-08-02.JPG|pisi|Tolmutorm Afganistanis]]
Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.

===Veestik===
====Jõed====
Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, [[Kabuli jõgi]], Helmandi jõgi, [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].

Afganistani jõed toituvad lume ja [[liustik]]e sulamisest, enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil kuivab enamik jõgesid väikesteks, kevadisel lumesulamisajal on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].

Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad riigi põhjapiiril voolavasse Amudarjasse, mis on Afganistani veerikkaim jõgi. Kabuli jõgi suubub [[Indus]]esse.

Riigi pikim on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. Jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning [[Sīstān]]i soolajärvedesse. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.

Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja [[Jalālābād]]i ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on see aasta läbi veerohke. Jõgi jõuab välja Iraani ning suubub [[Indus]]esse.

Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.

Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].

====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zorkuli järv|Zorkul]], mis asetseb piki Tadžikistani piiri, [[Shiveh]]i järv [[Badakhshāni provints]]is ning [[Istādah-ye Muqur]]i soolajärv.

Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.

====Padurad====
Iraani piiri lähedal on kaks [[soolapadur]]at.

====Veevarud====
84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukušist (suurimad on [[Amudarja]], Helmandi, Harī Rūdi ja Kabuli jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.

Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.

Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.

Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud [[humanitaarkatastroof]]i oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.

Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.

====Veehoidlad ja paisud====
[[Pilt:AfghanistanHelmandKajakaiDamm.jpg|pisi|[[Kajakī pais]] Helmandi jõel (2004)]] 
Tähtsad paisud ja veehoidlad Afganistanis on [[Kajakī veehoidla]] Helmandi jõel (rajatud aastal 1953), [[Kaylahgay pais]] Amudarja lisajõel, [[Sar Dehi pais]] [[Ghaznī jõgi|Ghaznī jõel]] ning [[Arghandābi pais]] Helmandi jõe kõrvalharul.

Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920.–1940. aastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.

====Üleujutused====
Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.

Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.

===Mullad===
Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.

Kõrbetes on [[hallmuld]].

Mägedes on [[mägipruunmullad|mägipruunmuldi]].

===Taimed===
Taimkate on mitmekesine.

Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja [[poolkõrb]]ed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.

Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]].

Mägedes on kuni 2500&nbsp;m kõrgusel [[stepirohustepp]] ja [[pujustepp]], [[mägipruunmuld|mägipruunmullal]] kasvab hõredalt [[pistaatsia]] ja [[artša]]. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal [[alpiniit|alpiniidud]].

Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]].

Hindukušist põhja pool kasvab [[harilik pistaatsia]], millest saadakse ekspordiks [[pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkleid]].

===Loomad===
Afganistanis on kohatud üle saja [[imetajad|imetaja]]liigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas [[leopard]], [[lumeleopard]], [[džeiraan]], [[keerdsarvkits]], [[buhhaara punahirv]] ja [[mägilammas]]. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja [[mangust]]id, samuti [[kaljukits]]ed, [[metskits]]ed ja lambad, [[pruunkaru]]d, metssead, [[hüpiklased]], [[karihiirlased]], [[manul]]id, [[tolai jänes]]ed, [[viiksjänes]]ed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks [[punaümiseja]].

Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks [[valgekurg]]) jäävad haruldasteks. Palju on [[pistrikulised|pistrikulise]]liike.

Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.

Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell.

===Loodusõnnetused===
Peale üleujutuste esineb Afganistanis [[maavärin]]aid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid [[Hindukuši maavärinad]], milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.

===Maavarad===

Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke [[looduslik klaas|loodusliku klaasi]] leiukohti, [[maagaas]]i, [[nafta]]t, [[kivisüsi|kivisütt]], [[vask]]e, [[kromiitliiv]]a, [[steatiit]]i, [[väävel|väävlit]], [[plii]]d, [[tsink]]i, [[rauamaak]]i ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke [[vääriskivid|vääriskive]].

2010. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide päevaleht The [[New York Times]] kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli [[liitium]]i leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme [[eksport]]ööriks maailmas<ref>[https://web.archive.org/web/20110719040327/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-avastas-afganistanist-hunnitud-maavarad.d?id=31646039&l=fplead USA avastas Afganistanist hunnitud maavarad], delfi.ee, 14. juuni 2010</ref>.

Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud.

==Rahvastik==
[[Pilt:Children of Kabul, Afghanistan.jpg|pisi|püsti|Lapsed Kabuli linnas]]
===Demograafilised näitajad===
====Rahvaarv (miljonites)====
*[[1979]]: 17
*[[1996]]: 18,6
*[[1999]]: 25,8
*[[2009]]: 33,6099<ref name="snl.no" />
* [[2025]] (prognoos): 48{{lisa viide}}.

===Rahvuslik koosseis===
[[Pilt:Ethnolinguistic Groups Afghanistan EN.svg|pisi|Afganistani rahvuslik koosseis]]

Peamised Afganistanis elavad rahvused:
*[[puštud]] ehk afgaanid (umbes 38–42%, 5–6 miljonit): idas ja lõunas.
*[[tadžikid]] (25%, 3–4 miljonit).
*[[hazarad]] (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.
*[[usbekid]] (umbes 6–9%, 2 miljonit).
*[[türkmeenid]]
*[[aimakid]]
*[[nuristanlased]]: idas
*[[belutšid]]: lõunas
*[[kirgiisid]]: Pamiiris.

===Keeled===

Levinumad keeled on [[puštu keel]] ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.

*[[dari keel]] (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh [[hazara keel]])
*[[puštu keel]] (umbes 35%)
*[[usbeki keel]]
*[[türkmeeni keel]]

===Religioon===
[[Riigiusk]] on islam. Enamik rahvastikust on [[sunniidid]], kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud.

'''Usuline kuuluvus''': 
*[[islam]]: [[sunnism|sunniite]] 84%, [[šiiidid|šiiite]] 15% (koos [[ismailiidid|ismailiitidega]]; hazarad ja tadžikid); 
*[[hinduism|hinduiste]] ja [[sikhism|sikhe]] umbes 1–2%.

===Asustus===
[[Rahvastiku tihedus]] oli 2009. aastal 51,9 in/km².

Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.

Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse [[Khyberi kuru]] vahel.

Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn. 
 
====Asulastik====
'''Suuremad linnad''' (elanike arv [[1988]]): 
*[[Kabul]] 1 424 400 ([[1995]] umbes 2 000 000) 
*[[Kandahār]] 225 500
*[[Herāt]] 177 300
*[[Mazār-e Sharīf]] 130 600
*[[Jalālābād]] 57 824 ([[1982]])
*[[Kunduz]] 57 112 (1982)
*[[Baghlān]] 41 240 (1982)

====Asulate loend====
[[Anār Darreh]] - [[Andkhvoy]] - [[Āqchah]] - [[As‘adābād]] - [[Āsmār]] - [[Aybak]] - [[Baghlān]] - [[Bagrām]] - [[Bālā Murghāb]] - [[Balkh]] - [[Bāmyān]] - [[Barākī Barak]] - [[Bāsawul]] - [[Bust]] - [[Chaghcharān]] - [[Chāh Āb]] - [[Chārīkār]] - [[Darwāzahgêy]] - [[Delārām]] - [[Dīshū]] - [[Dowlatābād]] - [[Emām Şāḩeb]] - [[Farāh]] - [[Feyẕābād]] - [[Gardēz]] - [[Ghaznī]] - [[Girishk]] - [[Ghōryān]] - [[Gīzāb]] - [[Herāt]] - [[Ishkāshim]] - [[Jabal os-Sarāj]] - [[Jalālābād]] - [[Jorm]] - [[Kabul]] - [[Kajakī]] - [[Kalā-i Now]] - [[Kalāt]] - [[Kāmdīsh]] - [[Kandahār]] - [[Kang (Afganistan)|Kang]] - [[Karrukh]] - [[Khānābād]] - [[Kholm]] - [[Khōst]] - [[Khvājeh ‘Alī Soflá]] - [[Kunduz]] - [[Koshk-e Kohneh]] - [[Kūchnay Darwēshān]] - [[Langar]] - [[Lashkargāh]] - [[Maḩmūd-e Rāqī]] - [[Mazār-e Sharīf]] - [[Maydān Shahr]] - [[Mehtarlām]] - [[Meymaneh]] - [[Mīr Bachcheh Kūt]] - [[Muqur]] - [[Mushungay]] - [[Naghlū]] - [[Ōbêh]] - [[Orgūn]] - [[Paghmān]] - [[Panjāb]] - [[Pol-e Khomrī]] - [[Pul-i ‘Alam]] - [[Qal‘ah-ye Fārsī]] - [[Qarqīn]] - [[Rostāq]] - [[Rūdbār]] - [[Sang Chārak]] - [[Sang-e Māshah]] - [[Sarowbī]] - [[Sheberghān]] - [[Shīnḏanḏ]] - [[Shīnkāy]] - [[Shīr Khān]] - [[Shūlgareh]] - [[Surkhāb]] - [[Zaranj]] - [[Zareh Sharan]] - [[Zendeh Jān]] - [[Zībāk]] - [[Tagāb]] - [[Tāloqān]] - [[Taywarah]] - [[Towr Kham]] - [[Towraghondī]] - [[Tūlak]] - [[Uruzgān]] - [[Wāzah Khwāh]]

===Ränne===
1970. aastatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.

==Majandus==
Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.

Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Ţālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.

===Maakasutus===
Maa on mägine. Suurem osa maast on viljatu. Maast on 12% [[põllumaa]]d, 3% [[mets]]a ja 46% püsikarjamaid.

===Teed===
[[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3&nbsp;km pikkuse tunneli.
==Ajalugu==
{{vaata|Afganistani ajalugu}}
{{Afganistani ajalugu}}
[[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude-Afganistani sõjas]] said Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) abi Pakistanist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA|Ameerika Ühendriikidest]]. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi.

===Afganistani sõda===
{{vaata|Afganistani sõda (2001–2021)}}

Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] alustasid Ameerika Ühendriigid [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i režiim ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakuid kolmele olulisele keskusele Ţālebāni kontrolli all olevale alale, [[Kabul]]ile, [[Kandahār]]ile ja [[Jalālābād]]ile, millele järgnes maavägede interventsioon koos Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksustega. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001. aasta oktoobrist detsembrini, mille käigus Talibani režiim kukutati ning sunniti põgenema. [[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naaberriigis [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused. [[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli hoidnud enda kontrolli all umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Pärast võimult kukutamist tegutses Ţālebān [[Pakistan]]is ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis ''Quetta Shura'' mulla [[Moḩammad ‘Omar]]i juhtimisel. 

Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]]. aastal üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel.

[[21. märts]]il 2004 langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal [[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004]] sai Afganistan uue [[põhiseadus]]e.

2004. aastal pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i kukutamist ilmus Iraagis avalikkuse ette [[Al-Qā‘idah]] (AQ) Iraagi haru ja ühendas 2006. aastal 11 sunniitlikku äärmusorganisatsiooni Islami Riigiks Iraagis (ISI). 2011. aastal alanud [[Bashār al-Asad]]i vastu suunatud sõjategevuses [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]] hakkasid nad end 9. aprillil 2013 nimetama Islami Riigiks Iraagis ja Süürias. [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]] kuulutas 29. juunil 2014 hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja šariaadi juhtimisvormiga ülemaailmse Islami Kalifaadi (IR). 2014. aastal laienes ISIS ka Afranistani aladele ning kuulutas 26. jaanuaril 2015. aastal välja nende kontrolli all olevatel Afganistani-[[Pakistan]]i aladel ISIS-e [[Khorāsān]]i provintsi.

15. augustil 2021 hõivas Taliban Kabuli, kust president [[Ashraf Ghanī]] oli paar tundi varem põgenenud. Katkes tsiviillennuühendus Kabuli ja muu maailma vahel. 16. augustist hoidis Taliban enda kontrolli all praktiliselt kogu Afganistani territooriumi peale Kabuli lennuvälja, kus Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Türgi sõjaväelased tagasid julgeolekut lääneriikide diplomaatide jm personali evakueerimisel. USA väed lahkusid riigist augusti lõpuks.

==Kultuur==
[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on 2002. aastast [[Jāmi minarett]] ja arheoloogiamälestised ning 2003. aastast [[Bāmyāni org|Bāmyāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogiamälestised.

Afganistani tuntumate näitlejate hulgas on [[Leena Alam]], [[Layla Alizada]], [[Saba Sahar]] ja [[Nikbakht Noruz]].

==Vaata ka==
*[[Afganistani kõrgkoolid]]
*[[Afganistani riigipeade loend]]
*[[Afganistani valitsusjuhtide loend]]
*[[Afganistani jalgpallikoondis]]
*[[Bāmyāni budad]]
*[[Eesti ja Afganistani suhted]]
*[[Afganistan 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
*[[Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis]]

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name=ERR_16_08_2021>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608308294/taliban-kuulutas-kabuli-presidendipaleest-voitu-afganistani-valitsuse-ule |title=Taliban kuulutas Kabuli presidendipaleest võitu Afganistani valitsuse üle |trans-title= |publisher=ERR |date=16. august 2021, 04:53 |access-date=16. augustil 2021 |quote=Talibani kõneisik teatas umbes samal ajal, et rühmitus kuulutab Afganistani presidendipaleest Kabulis välja Islamiemiraadi }}</ref>
<ref name=bbc16_08_2021>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-58227029 |title=Afghanistan: US takes control of Kabul airport to evacuate staff from country |trans-title= |publisher=BBC News |date=16. august 2021, 11:25 |access-date=16. augustil 2021 |website= |language=en }}</ref>
<ref name=bbc16_08_2021-2>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-58227029 |title=Afghanistan: US takes control of Kabul airport to evacuate staff from country |trans-title= |publisher=BBC News |date=16. august 2021, 12:25 |access-date=16. augustil 2021 |website= |language=en }}</ref>
<ref name=cnn16_08_2021>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/world/live-news/afghanistan-taliban-us-news-08-16-21/index.html |title=The latest on Afghanistan |trans-title= |publisher=CNN |date=16. august 2021, 12:12 |access-date=16. augustil 2021 |author1=Brad Lendon |author2=Joshua Berlinger |author3=Kara Fox |language=en }}</ref>
}}

==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{Commonskat|Afghanistan}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/24598135 "Vaata pilte: Afganistan läbi politseiniku kaamera"] Maaleht, 17. juuli 2009
* [[Kai Eide]]: [http://www.postimees.ee/?id=150940 "Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?"] Postimees, 10. august 2009
* [[Urmas Roosimägi]]: [http://www.postimees.ee/?id=180133 Afganistani vari] Postimees, 27. oktoober 2009
* [[Harri Tiido]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/49360339 "Afganistani Rubiku kuubik ehk kuidas maetakse miljardeid"] Eesti Ekspress, 11. juuli 2011

{{Aasiariigid}}

{{koord |type=country |region=AF}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Afganistan| ]]

Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:

Mall:Aasiariigid (muuda)
Mall:Afganistani ajalugu (muuda)
Mall:Ajakohasta (muuda)
Mall:Ambox (vaata lähteteksti) (tugevalt kaitstud)
Mall:Category handler (muuda)
Mall:Cite web (muuda)
Mall:Column-width (muuda)
Mall:Commons (muuda)
Mall:Commonsi kategooria (muuda)
Mall:Commonskat (muuda)
Mall:CoordinateLINK (muuda)
Mall:CoordinateMAIN (muuda)
Mall:CoordinateWIKIDATA (muuda)
Mall:Coordinate to DMS (muuda)
Mall:Delink (muuda)
Mall:Div col (muuda)
Mall:Div col/styles.css (muuda)
Mall:Fix (muuda)
Mall:Fix/category (muuda)
Mall:Infokast (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Infokast/styles.css (muuda)
Mall:Koord (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Külgteemakast (muuda)
Mall:Külgteemakast/styles.css (muuda)
Mall:Külgteemakast peidetava loendiga (muuda)
Mall:Külgteemakast peidetava loendiga/rida (muuda)
Mall:Lihtne loend (muuda)
Mall:Lihtne loend/styles.css (muuda)
Mall:Liita (muuda)
Mall:Lisa viide (muuda)
Mall:Main other (muuda)
Mall:MuudaVikiandmetes (muuda)
Mall:Navbar (muuda)
Mall:Navigeerimismall (muuda)
Mall:Navigeerimismall/styles.css (muuda)
Mall:Riigi andmed Afganistan (muuda)
Mall:Riik (muuda)
Mall:Riik/lipp (muuda)
Mall:Rõhtloend (muuda)
Mall:Rõhtloend/styles.css (muuda)
Mall:Sõsarprojekt (muuda)
Mall:Toimeta (muuda)
Mall:ToimetaAeg (muuda)
Mall:Vaata (muuda)
Mall:Veergude loend (muuda)
Mall:Viited (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Vikisõnastikus (muuda)
Mall:Vikitsitaadid (muuda)
Mall:Wikidata (muuda)
Mall:Äärekast (muuda)
Moodul:Arguments (muuda)
Moodul:Category handler (muuda)
Moodul:Category handler/blacklist (muuda)
Moodul:Category handler/config (muuda)
Moodul:Category handler/data (muuda)
Moodul:Category handler/shared (muuda)
Moodul:Check for unknown parameters (muuda)
Moodul:Citation/CS1 (muuda)
Moodul:Citation/CS1/COinS (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Configuration (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Date validation (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Identifiers (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Utilities (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Whitelist (muuda)
Moodul:Citation/CS1/styles.css (muuda)
Moodul:Delink (muuda)
Moodul:EditAtWikidata (muuda)
Moodul:Infobox (muuda)
Moodul:Koord (muuda)
Moodul:Message box (muuda)
Moodul:Message box/configuration (muuda)
Moodul:Message box/styles.css (muuda)
Moodul:Namespace detect/config (muuda)
Moodul:Namespace detect/data (muuda)
Moodul:Navbar (muuda)
Moodul:Navbar/styles.css (muuda)
Moodul:Side box (muuda)
Moodul:Side box/styles.css (muuda)
Moodul:String (muuda)
Moodul:Unsubst (muuda)
Moodul:Wd (muuda)
Moodul:Wd/i18n (muuda)
Moodul:Wikibase (muuda)
Moodul:Wikidata (muuda)
Moodul:Yesno (muuda)

Naase lehele Afganistan

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Afganistan"