Narval

Narval (Monodon monoceros) on mereimetaja, kes kuulub vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi, narvallaste sugukonda ja perekonda narval. Narvallaste sugukonnast on narval üks kahest elusolevast liigist koos valgevaalaga (Delphinapterus leucas).^[1] Tegemist pole ohustatud liigiga, aga lähitulevikus võib olla liik haavatav ja saada ohustatuks^[2]. Narvaleid esineb looduses üle 80000^[3].

Narvali nimi tuleb islandi keelest. See on seotud nende nahavärviga.^[1]

Nad on keskmise suurusega vaalad ning nende suurus jääb 4–6 meetrini. Isased on natukene suuremad kui emased.^[4] Narvalite kaal jääb 800–1600 kilogrammini.^[1] Värvuselt on narvalid tumepruunide laikudega ja valkjaskollased. Nende värv muutub vanusega heledamaks.^[5] Kokku on narvalil ainult kaks hammast, millest isastel üks on keerdunud võhaks^[6]. See omapärane isastel esinev võhk, mida kutsutakse ka „mõõgaks“ on loomariigis ainulaadne ja moodustub tegelikult lõuast ja mokast läbikasvanud lõikehammastest, mis keerlevad ümber üksteise moodustades seega kuni 2,5–3 meetrise „mõõga“^[4][7]. Seda võhka kasutavad isased jää lõhkumiseks ja teiste isastega turniiride pidamiseks. Kui võhk peaks murduma, siis hambakoht täitub aegamisi luukoega. Uut hammast tagasi ei kasva.^[8] See kasvab terve elu ning ennekõike on selline võhk ikkagi enesekaitseks vaenlaste eest ja ka mulje avaldamiseks emastele turniiridel^[7][9]. Teadlaste analüüsid näitavad, et võhas asetsevad miljonid närvirakud, mis on ühenduses ajuga. See annab narvalitele informatsiooni vees toimuva kohta ning aitab tajuda vee temperatuuri, rõhumuutusi ja vee keemilist koostist.^[10][1] Võhast on abi ka jahipidamisel, kus narvalid virutavad oma võhaga ja uimastavad oma saagi ning saavad selle kergemini kätte^[1]. Võhka kasutavad isased ka emaste ahvatlemiseks paaritumisele. Väga harva esineb ka emastel lühikest piikhammast.^[4] Narvalaste sugukonnale on omapärane seljauime puudumine^[5]. Nagu enamikel vaala liikidel on ka narvalitel kaelalülid ühinenud selgrooga nagu maismaa imetajatel ning see võimaldab kaela väga head liikuvust ja paindlikust.

Narval on kõige põhjapoolseima levikuga vaal ja elab arktilistes vetes Gröönimaa, Venemaa, Kanada ja Norra põhjaranniku ümbruses^[10][9].

Emased saavad suguküpseks juba 5 kuni 8 aastaselt, aga isased alles 11 kuni 13 aastaselt. Emastel kestab tiinus 14–15 kuud. Narvalid poegivad iga 2–3 aasta järel ja saavad üks, harvem kaks, järglast korraga.^[11][1] Sündides on narvalipojad tumedad, aga vanusega muutuvad heledamaks^[9].