Wrangeli saar
Wrangeli saar om Põh'a-Iämeren, Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km2. Õuraasia mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om arktilinõ kõrbõ, tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om Wrangeli luuduskaitsõalal. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja 1867 and' ameeriga vaalapüüdjä T. De Long tälle Wrangelli Ferdinandi perrä nime. Wrangeli saar kuulus Vinne Föderats'ooni Ts'uktsi autonuumsõ ringkunna ala. Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq mammudiq.
