Valss

Valss vai valts om 3/4 taktimõõdoga seltskunnatands.

Valss om arõnuq 18. aastagasaa tõõsõl poolõl S'aksamaal ja Austrian nii-üldäq s'aksa tandsost ja ländlerist. Algusõn oll' valss aiglanõ tands, a 19. aastagasaa edimädsel poolõl mõtliq Viini viiemeistreq Lanneri Joseph, Straussi Johann vällä kipõmba tempoga tsüklilidse Viini valsi, miä sai esierälidse populaarsusõ ja levisi 19. aastagasaa joosul üle terve Õuruupa. Kõgõ ilosambaq Viini valsiq ommaqki peri joba Straussiaost, näütüses "Ilosa sinidse Doonau pääl".

Tuu tandso tandsmisõ stiil om sõski ao joosul pall'o muutunuq ja Inglüsmaalgi viil säädünüq - parhilla peetäs põhilidsõs standardtantsõ kodomaas iks Inglüsmaad.

Eestläisilgi om uma labajalavalss, miä lätt võistluisil graatsilidsõst üle põrmandu liuglõmisõst pall'o lakja.

Moodulidsõlt om valssi pall'o tandsit kammõr-, sümfoonilidsõn ja lavamuusikan. Valsi vahtsõmbaq variandiq ommaq Inglüse valss (aiglanõ valss) ja boston.

Tandsovõistluisil tandsitas kattõ valsi – aiglast ja Viini valsi. Aiglanõ valss, midä kutsutas ka Inglüse valss, om poolõ aigladsõmb ku Viini valss, tempos om 30 takti minotin. Viini valsi tempo om 60 takti minotin. Aiglast valsi opitas Eestin hariligult joba edimäidsi tantsõ siän, selle et ku tempo om aiglanõ, om naid sammõ kerge ärq oppiq. Mõnõq tandsooppajaq pidäväq taad tantso ka standardtantsõ alossõs, mõnõq arvasõq, et alossõs om sõski aiglanõ fokstrott, midä Eestin standardtandsõst viil viimätses opatas. Viini valssi opvaq ka joba algajaq tandsjaq, a et taa om kipõ tands ni taht paari hääd kuunpüsümist, om tuud tõnõkõrd rassõ selges saiaq. Võistluisil om tandsõl uma järekõrd, miä või ka eri maiõn esiq muudu ollaq. Eestin tandsitaski kõgõpäält aiglast valssi, Viini valss om standardtandsõ järekõrran kolmas.

• Ukuaru valss