Maasik

Maasik vai maas'kas om ruushäitsmeliidsi sugukunda kuuluv hainapereh. Egäpääväkeelen mõtõldas maasiga all inämbüisi taa haina verevät (mõnõl sordil ka valgõt, roosat vai kõllast) marja. Maasik om üts inämbkasvatõduid haino maailman. Eestin kasus mõtsikult mõtsamaasik ja kasvatõdas aiamaasikat egäl puul- Hiiomaast Setomaani. Lisas nailõ kasus Eestin mõtsikult viil üts maasiga hainaperre sort - rämm.

Parõmb kasumiskotus om veidükese likõmba maaga tuulõ iist kaidsõt nõlv. Maasik ei tahaq saisvat vett, tuuperäst kasu-ui tä häste lohkõ ja tihtsä maa pääl. Maasik tund hinnäst häste hoobis korgõmbidõ kotussidõ pääl, miä keväjide kipõmbahe lämmäs lätväq. Maasikidõ kasumiskotussõn ei tohiq ollaq mitmõaastatsit haino. Maasik taha-ai saiaq väega pall'o läpäsnikku, muido kasvatas tä marjo asõmõl hoobis suuri lehti. Peräst saagikorjamist väetedäs maasigapinnärd süküsväetüsega, et tekkünüq rohkõhe häiermäalgmit. Keväjä, peräst lumõ sulamist, puhastõdas maasigapinnär murorihaga ärq, et vanaq leheq ärq võttaq üten kah'otegijidega, kiä võisõq talvõ üle elläq.