Kohvik
Proosa
muuda- Kohvikutes kasvavad ainult aspidistrad; kohvikuterrassidel laiutavad end see-eest vägevalt lobeeliad, petuuniad, tradeskantsiad, samuti ka loorberid ning luuderohi.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 74
- Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske veega täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise komme Euroopas ja kõigepealt Viinis läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud vaenlase laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. Kaupmees oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks türklased neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese kohviku ...
- Karl Ristikivi, "Kahekordne mäng". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107
- Vana daam istus enamasti kindlas kohvikunurgas, ka siis, kui tütretütar talle külla tuli, sest ta näis pidavat hubast ruumi oma erasalongiks. Igivana daam võttis veel paar päeva enne oma surma isiklikul kohvikutoolil vastu neid, kes soovisid just temalt mõne haruldase keele või raamatu kohta teavet saada. Vanaema töökoht oli olnud Tartu ülikooli teaduslikus raamatukogus, aga sinna oli ju kohvikust vaid paarsada sammu nagu küll igale poole ses väikeses ülikoolilinnas.
- 16. detsember [1971]. Kohvikus rääkis Tõnu Luik paeluvalt Hegelist, Hölderlini ja Hegeli suhetest, keele etümoloogiast. Filosoofia ei saavat enam läbi ilma eesti keele etümoloogiata. Ta arvas, et eesti keel pole sugugi halb filosoofiline keel, kuna on palju sõnakombinatsioone, kõikvõimalikke sõnamänge, rohkelt liitsõnu. Vaja on liitsõnade olemuse ja tekke üle järele mõtelda...
- Vaino Vahing, "Päevaraamat", I. Tallinn: Vagabund, 2006, lk 192
- Ei mäleta ka, kas oli kevad, sügis või talv, sest kohvikutes ju aastaaegu pole.
- Ave Alavainu, "50:50. Elueklektika", 2016, 2. trükk, lk 56
- Ühel varahommikul oli proua Vassar, Sirje ja Marja ema, läinud Pärli kohvikusse, tellinud kohvi ja küll see oli olnud maitsev! Parem veel kui kodus tehtud. Ta oli ettekandjale kiitnud: Küll teil on täna hea kohv! Ettekandja oli rõõmust särades teatanud: Aga see on ka esimese tõmbe oma!
- Mari Saat, "Matused ja laulupeod", 2015, lk 105
- See päev oli alanud nagu iga teinegi. Kõik, keda ma teadsin, vihkasid esmaspäeva hommikuid, aga minul polnud nende vastu midagi. Mulle meeldis varakult Võisaiakesse jõuda, nurgas suur teekatel käima panna, tuua tagaõuest sisse piimakastid ja leib ning Frankiga avamiseks valmistudes juttu ajada.
- Mulle meeldis kohviku udune peekonilõhnaline soojus ja väikesed jaheda õhu puhangud, kui uks avanes või sulgus, vaikne vestlus, ja Franki raadio, mis nurgas plekise häälega omaette laulis, kui sees vaikne oli. See polnud mingi moodne koht, seinad olid kaetud künkal seisva kindluse piltidega, laudadel olid endiselt plastkatted ning menüü polnud muutunud sestpeale, kui ma sinna tööle läksin, kui välja arvata väikesed muutused šokolaadivalikus ning šokolaadikeekside ja muffinite ilmumine külmade kookide letti. (lk 13-14)
- Ma vaatasin, kuidas nende laudade taga tekkisid ja lõppesid suhted, kuidas lahutatud inimesed lapsi üle andsid, jälgisin toiduvalmistamist vihkavate vanemate süüdlaslikku kergendust ning hommikusöögiks praetud toitu söövate pensionäride salajast rahulolu. Seal võis näha kõikvõimalikke inimesi ning suurem osa neist vahetas minuga paar sõna, viskas auravate teetasside kohal nalja või kommenteeris midagi. Isa ütles ikka, et tema ei tea kunagi, mis mu suust järgmisena välja tuleb, aga kohvikus polnud sellest midagi. (lk 14)
- JoJo Moyes, "Mina enne sind", tlk Tiina Randus, 2021, 2. trükk
Draama
muuda- [Herzen:] Ma ei ole Prantsusmaasse pimedalt armunud. Istuda kohvikus koos Louis Blanci, Leroux', Ledru-Rolliniga... osta trükisoe La Réforme ning jalutada Place de la Concorde'il... see mõte ajab mu elevile nagu lapse, ma tunnistan seda, kuid Aksakovil on õigus - ma ei tea, mis on järgmine samm. Kuhu me läheme? Kelle käes on kaart?
- Tom Stoppard, "Laevahukk", I vaatus
Luule
muudavist oleme võhivõõras kohas
satume vastamisi ja juhus kannab
meid ettejuhtuvasse kohvikusse
esimese või viimase vaba laua taha
kus soovijaile serveeritakse
ammu unustatut, õhku haihtunut
kus aastad sulavad nagu suhkur
- Jan Kaus, "ära ütle veel head aega...", Looming, 10/2016
Minevik paiskub peale, kui kümneeurone magustoit maheda muusikaga kohvikus
on hoopis 20 aastat vana kakao, suhkru ja piima mõrkjas segu,
mida "MacGyverit" vaadates tassist lusikaga süüa.
"No mis sa tuhnid seal kapis, meil ei ole midagi magusat, ma ju ütlesin, ainult kakaod on, suhkur saab kohe otsa, ära pane nii palju!"
- Piret Põldver, "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019
Film
muuda- Kui me Tallinnasse läheme, läheme kohvikusse ja loomaaeda.
- Filmist "Siin me oleme!" (1978)
Allikata
muuda- Kohvik on koht inimestele, kes tahavad olla üksi ja vajavad selleks seltskonda.