Sõin lõunat (läätsesuppi, chipolatavorste koos keedetud sibulate ja tees hautatud õuntega, sinna juurde kuivatatud aprikoose ja liivakooke, jõin kerget Beaujolais' veini) ja tunnen ennast nüüd paremini. (Värsked aprikoosid on muidugi paremad, aga kui kuivatatud aprikoose leotada kakskümmend neli tundi ja siis hästi ära nõrutada, on need taevalikud lisandid igasugustele mõõdukalt magusateleküpsistele või kookidele. Need on eriti head lisandid kõigele, mis on tehtud mandlitega, ja seepärast sobivad hästi punase veiniga. Ma ei ole eriti suur virsikute sõber, aga ma kahtlustan, et aprikoos on puuviljade kuningas.) (lk 21)
