Yits'ẖak Shamir
Yits'ẖak Shamir (kasutatakse ka nimekuju Yitzhak Shamir; heebrea keeles יִצְחָק שָׁמִיר; sünninimi Icchak Jaziernicki; 15. oktoober 1915 Ružany, Hrodna kubermang – 30. juuni 2012 Tel Aviv) oli Iisraeli peaminister 1983–1984 ja 1986–1992.
Yits'ẖak Shamir | |
---|---|
Iisraeli peaminister | |
Ametiaeg 20. oktoober 1986 – 13. juuli 1992 | |
Eelnev | Shim'on Peres |
Järgnev | Yits'ẖak Rabin |
Iisraeli peaminister | |
Ametiaeg 10. oktoober 1983 – 13. september 1984 | |
Eelnev | Menaẖem Begin |
Järgnev | Shim'on Peres |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Icchak Jaziernicki |
Sünniaeg |
22. oktoober 1915 Ružany, Venemaa Keisririik (tänapäeva Valgevene) |
Surmaaeg |
30. juuni 2012 (96-aastasena) Tel Aviv, Iisrael |
Erakond | Likud |
Abikaasa | Shulamit Shamir (1944-2011) |
Lapsed | 2 last |
Autogramm |
Aastail 1934–1935 õppis Shamir ajalugu Varssavi ülikoolis ja Białystokis Heebrea kõrgkoolis. Sel ajal ühines ta revisionistliku sionistliku liikumisega BETAR.
Aastal 1935 emigreerus ta Palestiinasse ja õppis 1935–1937 Jeruusalemma Heebrea Ülikoolis. Pärast emigreerumist muutis ta ära oma perekonnanime.
Aastatel 1937–1940 oli Shamir põrandaaluse relvastatud organisatsiooni ETSEL liige. See organisatsioon oli suunatud Suurbritannia võimu vastu Palestiinas.
Aastal 1940 ETSEL lõhenes. Shamir jäi selle kõige vägivaldsema osaga Leẖi. Ka Leẖi oli põrandaalune. Leẖi pidas Saksamaa esindajatega Beirutis läbirääkimisi, et Saksamaa ei tapaks juute, vaid saadaks nad välja Palestiinasse. Vastutasuks lubas Leẖi alustada võitlust Suurbritannia vastu. See ettepanek anti Saksamaa valitsusele edasi, aga sellele ei tulnud mingit vastust.
Aastal 1941 Shamir vahistati. Suurbritannia võimud hukkasid 1942 Leẖi senise juhi Avraham Sterni, kuid Shamir põgenes vanglast ja sai 1943 Sterni asemel üheks kolmest Leẖi juhist. 1944 vahistati ta uuesti ja saadeti koos teiste ETSELi ja Leẖi juhtidega Aafrikasse koonduslaagrisse. Ta oli seal kuni Iisraeli riigi väljakuulutamiseni 1948.
Leẖi ühe juhina vastutas ta ÜRO esindaja Lähis-Idas Folke Bernadotte'i tapmise eest 17. novembril 1948. Leẖi pidas Bernadotte'i antisionistiks ja Suurbritannia agendiks. Ühtlasi kartis Leẖi, et Iisraeli valitsus võtab vastu Bernadotte'i rahuplaani Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamiseks. Leẖi ei teadnud, et Iisraeli valitsus oli päev varem selle ettepaneku tagasi lükanud. Oma võitlusmeetodite kohta väitis Leẖi ise: "Ei juudi eetika ega traditsioonid välista terrorismi võitlusvahendina". Leẖi oli üks viimaseid organisatsioone maailmas, mis iseennast terroristlikuna määratles.
Shamirile ja tema võitluskaaslastele olid eeskujuks Iirimaa vabariiklased, kes samuti inglaste vastu võitlesid. Shamir võttis endale koguni Michael Collinsi järgi hüüdnimeks Michael.
1955–1965 oli ta riikliku luureagentuuri Mossad teenistuses.
1974. aastal valiti ta Likudi partei koosseisus Iisraeli parlamenti Knessetisse. 1977–1983 oli ta Knesseti esimees. Knesseti liige oli ta kuni 1996.
1983–1993 oli Shamir Likudi partei esimees.
1983–1984 ja 1986–1992 oli Yits'ẖak Shamir Iisraeli peaminister.
Eelnev Menaẖem Begin |
Iisraeli peaminister 1983–1984 |
Järgnev Shim'on Peres |
Eelnev Shim'on Peres |
Iisraeli peaminister 1986–1992 |
Järgnev Yits'ẖak Rabin |