Voldemar Hammer

Voldemar Hammer (8. juuni 1894 Ravila vald Harjumaa – 23. mai 1982 Leningrad) oli eesti kommunist. Illegaalses tegevuses kasutas varjunimesid Lord ja Vasar.

Voldemar Hammer lõpetas Tallinnas viieklassilise algkooli ja kaubanduslikud kursused. 1910. aastal läks ta tisleriõpilasena tööle Raudtee tehastesse, kus ta 1919. aasta algul edutati kontoritööle.

Voldemar Hammer kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööliste Partei ning valiti 1919. aastal Asutavasse Kogusse, kus kuulus AK ESTP fraktsiooni.

1. mail 1919 toimunud ametiühingute korraldatud demonstratsioonil, mille käigus töölised liikusid mööda Harju tänavat raekoja poole, ründasid neid valitsuse korraldusel kaitseliitlased ja soomusronglased ning kiskusid kolonni juhtinud Voldemar Hammeri käest punase lipu.

1. juuli pani Voldemar Hammer Asutava Kogu liikme volitused maha ja teda asendas Jakob Mikiver^[1].

1919. aasta 31. augustil toimus Tallinnas Eestimaa ametiühingute I kongress, millest osavõtjad vahistati ning osa neist saadeti Irboskasse, kus 26 arreteeritut lasti kohtuotsuseta kohapeal maha, nende seas ka V. Hammeri vend – Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu sekretär Edmund Hammer. Vahistamiste käigus taheti vahistada ka V. Hammerit, kes aga olles kuulnud ametiühingutegelaste massilistest arreteerimistest, läks aegsasti "põranda alla" ning järgmised kaks aastat elaski ta põrandaalust elu ja tegeles riigivastase poliitilise tegevusega (riigikorra vastaste lendlehtede laialijaotamine punktidesse jne).

Pärast Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise Eesti Vabadussõja lõppu jätkas V. Hammer riigivastast poliitilist tegevust ning kuulus ka EKP Tallinna linnakomitee koosseisu, lisaks oli ta 1920. aastal üks Tallinna ja Harjumaa EKP vastutav organisaator.

1921. aastal töötas Hammer EKP Tallinna linna kolmanda rajooni vastutava organisaatorina ja oli ka EKP Tallinna Komitee kassahoidja, tegeles poliitvangide ja nende perekondade abistamisega jne.

1921. aasta oktoobris üritas V. Hammer lahkuda illegaalselt Nõukogude Venemaale ning illegaalsel piiriületuskohal olnud kaitsepolitsei varitsus piiras 19. oktoobril Vaivara lähedal grupi metsas ümber, kuid gruppi kuulunud põrandaaluse trükikoja trükitööline Johannes Emmar avas püstolist tule ning sai samas surmavalt haavata, Leonhard Tiitsen peeti kinni. Hammer pääses põgenema, kuid peeti Vaivara raudteejaamas kinni^[2].

Tiitsen ja Hammer anti Sõjaväe Kõrgema Kohtu alla ning neile anti valikuvõimalus siirduda vabatahtlikult Nõukogude Venemaale, millega mõlemad nõustusid. 1921. aasta 20. detsembri õhtul saadeti Tallinna Keskvanglast 42 kommunisti, nende hulgas Voldemar Hammer, vahetusvangidena Eestist välja Nõukogude Venemaale.

Voldemar Hammeri elas seejärel Petrogradis ja Leningradis, 1922. aastast kasutas ta nime Vladimir Kallas-Gammer.

Töötas GPUs ja seejärel NKVDs.

Voldemar Hammer suri 1982. aastal Leningradis ja on maetud Rahumäe kalmistule.