Ühendus Omanäoline Kool
Ühendus Omanäoline Kool on Eesti kooliarendusprojektide hajusvõrgustik.[1]
Võrgustik loodi Avatud Eesti Fondi toetusel 18. aprillil 1994 Narva-Jõesuus. Loomisele oli eelnenud 1993 toimunud täiendkoolitusprogramm "Omanäoline Kool".[1]
Hariduspoliitika koolitusseminar “ Kooliarendus – juhtimine ja tulemushinnang” Tallinna 30.juuni - 3. Juuli 1993 a.
Prof. Dale Mann, Columbia Ülikooli õpetajate kolledz, NY
Prof. Lawrence S. Finkel, New Rochelle`I kolledz, NY
Prof. Robert Berne NY ülikool ning Prof Lembit Türnpuu, Hanno Sillamaa, Merle Lõhmus, jt. Tallinna Ülikool.
Projekti “Omanäoline Kool” ettevalmistamiseks moodustati korraldav toimkond: Hannes Voolmaa, Ott Kasuri, Tarmo Pajus, Galina Oja ja Epp Rebane ning saadeti suvel Ungarisse rahvusvahelisse meistriklassi. Valiti lisaks veel kaasõppejõud Kersti Kaldmaa, Piret Bristol, Eve Kikas, Helle-Mall Kadajas, Ene Sarv, Jakob Ots, Aavo Soopa.
•1993/ 94: Projekt "Omanäoline Kool" (Riigi Kooliamet, Avatud Eesti Fond, Interactive Inc. NY Colombia Ülikool prof, Dale Mann) ;
Projektijuht Hannes Voolmaa , osales 75 kooli üle Eesti.
•1994/ 95: Projekt "Omanäoline Kool 2" (Riigi Kooliamet, Avatud Eesti Fond, Helsingi Ülikooli Vantaa Täienduskoolituskeskus, dots. Kauko Hämäläinen) ; Projektijuht Aimur Liiva, osales 50 kooli üle Eesti.
Osalevad koolid selgusid projektikonkursi kaudu - osalemise tingimuseks oli oma kooli arendusprojekti mustandi koostamine. Valiku tegid kaasõppejõud.
Neli nädala pikkust täiendõppeseminari koolide 2-3 liikmelistele meeskondadele viis läbi Riigi Kooliamet Avatud Eesti Fondi toetusel.
Ühendus “Omanäoline Kool”- loodi Avatud Eesti Fondi algatusel ja toetusel alanud koolimeeskondade organisatsiooni- ja juhtimisalase koolitusprogrammis “Omanäoline Kool” osalejate poolt 18. Aprillil 1994 a. Narva-Jõesuus.
ÜOK on mitteformaalne projektorganisatsioon, mis tegutseb Harta alusel.
ÜOK missiooniks on olla altpoolt tuleva kooliarendusliku initsiatiivi kandjaks Eestis / ÜOK Hartast /.
ÜOK põhiliseks töövormiks on aastakoosolek - OK aastakonverents, kus tehakse kokkuvõtteid kooliarendusprojektidest ja algatatakse uued.
ÜOK esimene juhatus, valitud 18.aprillil 1994 Narva-Jõesuus ÜOK asutamiskoosolekul:
1. Andres Huul, Haapsalu Wiedemanni KK direktor - esimees
2. Ott Kasuri, Tabasalu KK direktor - aseesimees
3. Mart Laanpere, Kolga KK direktor - aseesimees
4. Jaan Kurm, Rapla 2.KK direktor
5. Harri Sepp, Otepää KK direktor
6. Tanel Linnus, Tartu Õppekeskuse direktor
7. Üllar Kukk, Nõo Reaalgümnaasiumi huvijuht
8. Larissa Olenina, Narva 10.KK
9. Signe Rattiste, Lauka PK direktor
ÜOK I SUURKOGU
Paides, 10. novembril 1995. a.
Kohale olid tulnud 85 inimest 56st koolist üle terve Eesti.
Suurkogu päevakord:
* Ülevaade ÜOK eelnevast tegevusest;
* ÜOK harta arutelu ja vastuvõtmine;
* Uue 9-liikmelise eestseisuse valimised;
* Eestseisus valis eestseisuse liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe;
* Uute jätkuprojektide arutelu gruppides asjast huvitatud koolidega.
ÜOK eestseisus 1995-1996 a.
Valitud 10. novembril 1995 Paides, ÜOK I suurkogul:
1. Helmer Jõgi, HTG direktor – eestseisuse esimees
2. Hannes Voolmaa, Tallinna 32 KK- eestseisuse aseesimees
3. Ott Kasuri, Tabasalu KK direktor
4. Mart Laanpere, Kolga KK direktor
5. Jaan Kurm, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktor
6. Lembit Rebane, Sauga Põhikooli direktor
7. Paul Palm, Põlva Haridusosakond
8. Avo Soopa, Viljandi Maagümnaasium, direktor
9. Inguana Joandi, Narva Haridusosakond.
1995.a. ÜOK jätkuprojektid:
•Kooliarenduskonsultantide koolitus
•Kooli töö tulemuslikkuse hindamine
•Kaugkoolituskeskuse võrgu rajamine
•Õpilasvalikuga kursuste süsteem ( klassideta gümnaasium)
•Probleemne laps põhikoolis
•Edukas väikekool
•Uus õppekava vene õppekeelega koolis
•Raamat ”Koolijuhid meie muutvas koolis” toimetas Kersti Kaldmaa, kujundas ja küljendas Jaan Kurm /AEF`1993/
1996 a. ÜOK jätkuprojektid :
•Õpioskuste arendamise kursus õpetajatele
•Uus õppekava vene õppekeelega koolis (jätk)
•ÜOK aastakonverentsi korraldamine
•ÜOK Infokeskuse projekt
ÜOK II aastakonverents “Arenduse kaudu avatusele"
17.-19. mail 1996.a. Saaremaal, Mändjala puhkekülas
•Klassideta gümnaasium (Tarmo Loodus, Jaan Reinson, Helmer Jõgi);
•Õpioskused (Hannes Voolma, Mari Puskar, Ott Kasuri);
•Integreeritud maakool (Avo Jussi, Toomas Kink);
•"Tiigrihüpe" ja Omanäoline Kool (Mart Laanpere, Jaan Kurm).
Ühendus “Omanäoline Kool” kujunes arendusprojekte teostavate koolide avatud võrgustikuks, mis hõlmas kogu Eesti.
Ühenduse esmaseks tegevusvaldkonnaks oli kooliarendus, mis lähtus Eesti ühiskonna tänastest ja homsetest vajadustest ning probleemidest.
Enamik ühenduse nn jätkuprojektidest sisaldab rahvusvahelist koostööd, ent arendusideed ja soov neid projektidena teostada on sündinud osalevates koolides Eestis. / Hannes Voolmaa 1996 a. /
1997 loodi võrgustiku projektide ja majandustegevuse korraldamiseks sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 https://web.archive.org/web/20150911202624/http://www.ise.ee/cdrom/cd3/OKA/ (vaadatud 01.01.2019)