Mooruspuu

Teadaolevalt on mooruspuul geneetiliselt kõige keerulisema koostisega vili, mis sisaldab 308 kromosoomi. Mooruspuu perekonnas on üle kümne liigi, tuntuim neist on valge mooruspuu (M. alba).

Valge mooruspuu pärineb Ida- ja Lõuna-Hiinast. Aja jooksul on ta inimese abiga levinud kaugele läände ja itta. Praegu kasvatatakse valget mooruspuud Kesk- ja Edela-Aasias, Balkanil ning mujal soojema kliimaga maades.

Aja jooksul on aretatud mitusada valge mooruspuu vormi ja sorti nii marjade kui ka erinevate omadustega lehtede saamiseks. Ameerika Ühendriikides on häid suurte maitsvate viljadega sorte saadud valge ja punase mooruspuu (M. rubra) ristamisel. On olemas ka valge mooruspuu püramiidjas, kerajas ja leinavorm.

Valge mooruspuu taim võib kasvada 24 meetri kõrguseks. Taimed hakkavad vilja kandma alles kümne aastaselt. Valge mooruspuu on nimetuse saanud pungade värvi, mitte viljade järgi. Viljad võivad olla ka näiteks lillad või mustad.

Lisaks valgele mooruspuule on olemas kasvu poolest lühemad punane mooruspuu ja must mooruspuu (M. nigra).

• Morus alba – valge mooruspuu
• Morus australis – lõuna-mooruspuu ehk jaapani mooruspuu
• Morus bombycis Koidz. – siidi-mooruspuu
• Morus nigra L. – must mooruspuu
• Morus rubra L. – punane mooruspuu

Magusad mooruspuu marjad valmivad hiliskevadel. Tavaliselt korjatakse neid laotades valged linad okste alla ja puud raputades.

Umbes 3000 aastat tagasi hakati mooruspuud kultiveerima siidiussidele toiduks, nimelt söövad siidiussid mooruspuu lehti.

Mooruspuu lehti, puu koort ja marju on sajandeid kasutatud traditsioonilises Hiina meditsiinis.

Hiina legendi kohaselt sai siidi tootmine alguse juhuse läbi. Müütiline Hiina keisrinna Si Ling-Shi armastas vaadata, kuidas siidiussid mooruspuudel sätendavaid kookoneid keerutavad. Ühel päeval kukkus üks kookon keisrinna teetassi ja pehmenes, mis võimaldas hakata niiti lahti harutama. Keisrinna ihkas väga endale taolisest hõbedasest niidist rõivast. Nähes, kui väga siidiussid mooruspuu lehti armastavad, istutas ta terve salu mooruspuid. See pikk ja vaevarikas ettevõtmine on muutunud traditsiooniks, mis kestab tänapäevani. Kaunis materjal sai keisrinna järgi nimetuse "siid" ja mooruspuud on Hiinas sellest ajast peale pühaks peetud.

Üks vanemaid ja tuntumaid mooruspuid – valge mooruspuu (Morus alba) – kasvab Tartus Vanemuise tänava ja Kastani tänava nurgal endises Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi aias. Praegu on selle koha peale ehitatud moodne kortermaja, kuid mooruspuu on tänava veeres alles ja ulatub kolmanda korruse akendeni.

Mooruspuu marju kasutatakse näksimiseks, pudru sisse, jogurtisse või müslisse lisamiseks. Soovitatav päevane kogus: 15–50 g.

Toiteväärtus 100 g kohta: | Energiat: 275 kcal | Valku: 10 g | Rasvad: 0,5 g | Süsivesikud: 9,8 g | Kiudained: 10 g

• Mooruspuu marjad I Sinu elujõud ja kaitsevad närvisüsteemi
• Rein Sander, Maitsvate viljadega mooruspuu, maakodu.delfi.ee, 22.07.2010

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mooruspuu