[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/

Marje Pavelson

eesti majandussotsioloog

Marje Pavelson (19581970 Lepp, sündinud 29. märtsil 1938 Narvas) on eesti majandussotsioloog.[1]

Marje Pavelson on ohvitseri tütar.[1]

Haridus

muuda

Ta on lõpetanud Kohila 7-kl Kooli 1950, Tallinna 7. Keskkooli 1954, Ed. Vilde nim Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele, kirjanduse ja ajaloo erialal 1959 (cum laude); Eesti NSV TA Majanduse Instituudi aspirant 1962–1965, tema väitekiri oli teemal "Tööliste töössesuhtumise sõltuvus tehnilisest progressist". Majandusteaduste kandidaat 1966 (TRÜ, kinnitus 1967); vanem teaduslik töötaja 1973 (Eesti NSV TA); dotsent 1977.

Töökäik

muuda

Tallinna Kalanduse Tehnikumi ajaloo- ja majandusõppejõud 1959–1962; Eesti NSV TA Majanduse Instituudi nooremteadur 1965–1966, vanemteadur 1966–1974; väikefirma Tallinna Linnauurimise Instituut (end TPI linnauurimise labor) teadusdirektor 1988–1994, direktor 1994–1997. Tallinna Polütehnilises Instituudis 1974. aastast: poliitilise ökonoomia kateedri vanemõpetaja 1974–1975, dotsent 1975–1990; linnauurimise labori (Linnalabori) teadusjuhendaja 1975–1988; majandusteooria kateedri dotsent 1990–1992; territoriaalmajanduse instituudi majandussotsioloogia aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992–1997, Tallinna Tehnikaülikooli majandussotsioloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2002; avaliku sektori majanduse instituudi majandussotsioloogia professor ja õppetooli juhataja 2002–2006; majandussotsioloogia professor tänaseni; emeriitprofessor 2006. aastast.

Tallinna Ülikooli (Pedagoogikaülikooli) sotsioloogia osakonna õppejõud 1998–2006; Audentese Kõrgema Ärikooli õppejõud.

Teadustöö mujal

muuda

Ta on olnud teaduslähetusel Budapesti Tehnikaülikoolis 1975 ja 1980, osalenud ülemaailmsetel sotsioloogiakongressidel Rootsis (1978), Mehhikos (1982), Hispaanias (1988), töötanud seoses linnauurimisalaste rahvusvaheliste projektidega Saksamaa LV-s (1983) ja Itaalias (1985).[1]

Teadustöö põhisuunad

muuda

Linnasotsioloogia, tööjõu kvaliteedi ja tööturu kujunemise valdkond, töö sotsioloogia ja mitte-eestlaste integratsiooni majanduslikud aspektid, üleminek turumajanduslikele suhetele, sealhulgas restitutsioon ja selle tagajärjed ning töö ja tööjõu muutused. Tööjõu taastootmistingimuste mõju tööjõuressursside struktuurile ja tööjõu kvaliteedile, kogutööjõu kvaliteedi sotsiaal-majanduslikud tegurid, linn kui sotsiaalne organism, linn kui elukeskkond ja selle arendamise võimalused, linna taastootmisfunktsioonid ja sotsiaal-majanduslikud protsessid, sotsiaalsed-territoriaalsed iseärasused ja kuritegevus suurlinna tingimustes. Tallinna tööturu seisund ja perspektiivid, Tallinna haldusreformi probleemid, kutseharidus ja tööturg, Tallinna korteriturg ja eluasemepoliitika. Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni.[1]

Teaduskorralduslik tegevus

muuda

NSV Liidu Sotsioloogia Assotsiatsiooni Balti osakonna juhatuse liige ja sektsiooni esimees 1980–1989; Eesti Akadeemilise Sotsioloogide Liidu president 1990–1993; võtnud osa ülikoolide sotsioloogia õppekavade evalveerimisest Tirana (Albaania) ja Tartu Ülikoolis 1997–1998. Osalenud mitmes rahvusvahelises ja ülikoolidevahelises teadusprojektis. Osales Euroopa linnade võrdlevas Torino-projektis ja selle juhtkomitees 1983–1988. Juhtinud kahte rahvusvahelist PHARE-projekti (1994–1995 ja 1995–1997) tööturupoliitika valdkonnas, osalenud ja juhtinud uuringuid integreerumisprotsesse käsitlevas kõrgkoolide vahelises Vera-projektis 1995–2001 ning kolmes vastavasisulises seireprojektis 2001–2006. Kuulunud ajakirja Urban and Regional Research toimetuskolleegiumi 1989–1991 ning arvukate teadus- ja rakenduslike institutsioonide komisjonide, ekspertide ja nõustajate koosseisu linnauurija või tegevsotsioloogina. Eesti (Akadeemilise) Sotsioloogide Liidu liige 1990–…; Rahvusvaheline Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ISA) liige 1992–…; Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni liige.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast. [2]

Teoseid

muuda
  • Stadtentwicklung durch Stadterneuerung. // Erneueriung unserer Industriestädte. Dortmund, 1984, The City of Tallinn: Problems of Intensification of Development (kaasautor). // Social and Economic Changes in Metropolitan Areas. Prague, 1989
  • The formation of the Tallinn labour market and labour force policy. // Social and Legal Aspects of Estonian Economy. Tallinn, 1993
  • Kutseharidus kui karjääri lähtekoht. Tallinn, 1999
  • Non-Estonians on the Labour Market: a Change in the Economic Model and Differences in Social Capital (kaasautor M. Luuk). // The Challenge of the Russian Minority. Emerging Multicultural Democracy in Estonia. Tartu, 2002
  • Muutuv töö ja teisenev tegija (kaasautor N. Karotom). Tallinn, 2004.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Pöördumine Postimehes.

Kirjandus

muuda