Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Maakoore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum.

Eristatakse ookeanilist, mandrilist ja üleminekulist maakoort. Ookeaniline maakoor moodustab 54%, mandriline maakoor 40% ning üleminekuline maakoor 6% maakoore kogupindalast. Ruumalaliselt moodustab ookeaniline maakoor 17%, mandriline maakoor 77% ning üleminekuline maakoor 6% maakoore koguruumalast. Sellest järeldub, et mandriline maakoor on ookeanilisest maakoorest tunduvalt paksem.

Suuremat osa maakoorest on raske ligipääsetavuse tõttu keeruline uurida. Kõige paremad on teadmised mõistagi mandrilise maakoore ülaosast. Teadmised ookeanilise maakoore ehitusest pärinevad peamiselt ofioliitide uurimisest, mis on endised ookeanilise maakoore fragmendid, mis tektooniliste jõudude toimel mandrilise maakoore peale on lükatud. Maakoore struktuuri ning vertikaalseid üleminekuid kaardistatakse peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel.

Maakoore ehitus

Maakoore ehitus varieerub nii püst- kui ka rõhtsihis. Rõhtsihis eristatakse 13 maakooretüüpi, mille iseloomulikke omadusi kirjeldab alljärgnev tabel (Condie, 1997: 37 & 41):

Maakoore tüüp	Pindala (%)	Ruumala (%)	Tektooniline stabiilsus	Soojusvoog (mW/m²)	Keskmine paksus (km)	Keskmine v_p (km/s)
Mandriline maakoor
1. Kilp	6	11	stabiilne	40	40	6,5
2. Platvorm	18	35	stabiilne, vahepealne	49	42	6,5
3. Orogeen
Paleosoikumi orogeen	8	13	stabiilne	60	35	6,4
Meso- ja Kainosoikumi orogeen	6	14	vahepealne, ebastabiilne	70	52	6,3
4. Aktiivne mandriline äärevöönd	2	4	vahepealne, ebastabiilne	50...70	38	6,4
Üleminekuline maakoor
5. Mandriline riftivöönd	1	1	ebastabiilne	60...80	28	6,5
6. Saarkaar	1	1	vahepealne, ebastabiilne	50...75	19	6,4
7. Ookeaniline platoo	3	3	stabiilne, vahepealne	50...60	25	6,5
8. Sisemaa merebassein	1	1	stabiilne	50	22	6,0
Ookeaniline maakoor
9. Ookeani keskahelik	10	2	ebastabiilne	100...200	5	6,4
10. Ookeanibassein	38	12	stabiilne	50	7	6,4
11. Ääremereline bassein	4	2	ebastabiilne, vahepealne	50...150	9	6,3
12. Ookeaniline saar	<1	<1	vahepealne, ebastabiilne	60...80	13	6,5
13. Süvik	2	1	ebastabiilne	45	8	6,4

Maakoor koosneb mosaiigi taoliselt külg külje kõrval asetsevatest laamadest, mille ujuvat liikumist (triivi) osaliselt sulanud astenosfääril kirjeldab laamtektoonika teooria.

Maakoore koostis

Keemiliste elementide sisaldus

Elemendid on maakoores jaotunud väga ebaühtlaselt. Kaheksa kõige levinumat elementi moodustavad maakoores 95,48 massiprotsenti, 10 kõige levinumat 99,51 massiprotsenti, 20 kõige levinumat elementi 99,994 massiprotsenti. Nende hulka ei kuulu näiteks kuld, plaatina, seleen, hõbe, jood, elavhõbe, volfram, tina ja plii.^[1]

20 levinuma elemendi sisaldus maakoores on massiprotsentides järgmine:

hapnik 45,50%
räni 27,20%
alumiinium 8,30%
raud 6,20%
kaltsium 4,66%
magneesium 2,76%
naatrium 2,27%
kaalium 1,84%
titaan 0,63%
vesinik 0,15%
fosfor 0,112%
mangaan 0,106%
fluor 0,054%
baarium 0,039%
strontsium 0,038%
väävel 0,034%
süsinik 0,018%
tsirkoonium 0,016%
vanaadium 0,014%
kloor 0,013%^[1]

Koostis oksiidsel kujul

Keskmise "kuiva" maakoore koostis oksiidsel kujul massiprotsentides:

	SiO₂	TiO₂	Al₂O₃	FeO*	MnO	MgO	CaO	Na₂O	K₂O	P₂O₅
Mandriline maakoor	59,70	0,68	15,70	6,50	4,30	0,09	6,00	3,10	1,80	0,11
Ookeaniline maakoor	50,50	1,60	15,30	10,40	7,60	0,20	11,30	2,70	0,20	0,20

Mineraloogiline koostis

Maakoores leidub umbes 3500 liiki mineraale.^[1]

Mineraloogiliselt koosneb maakoor 91,5% ulatuses silikaatseist mineraalidest, mis sisaldavad peamiselt veel alumiiniumi, rauda, kaltsiumi, naatriumi ja magneesiumi. rauamaagid (peamiselt raua oksiidid) moodustavad maakoorest 3,5%, kaltsiumkarbonaat 1,5% ja teised mineraalid 3,5%.^[1]

Tähtsamad maakoort moodustavad mineraalid:

plagioklassid – 39%
leelispäevakivid – 12%
kvarts – 12%
pürokseenid – 11%
amfiboolid – 5%
vilgud – 5%
savimineraalid – 5%
muud silikaadid – 3%
mittesilikaadid – 8%

Vaata ka

Litosfäär

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Erwin Riedel, Christoph Janiak. Anorganische Chemie, 7. trükk, 2007, lk 377. Google'i raamat

Kirjandus

Condie, Kent C. (1997). Plate Tectonics and Crustal Evolution (4. trükk). Butterworth-Heinemann, 282 lk. ISBN 0750633867

Välislingid

Eestimaa siis, kui teda veel polnudki – Eesti all oleva maakooreosa teke.

[riedel-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Erwin Riedel, Christoph Janiak. Anorganische Chemie, 7. trükk, 2007, lk 377. Google'i raamat

[1]