Leinaliblikas

Leinaliblika munad on kahvatukollased, kuid enne rööviku koorumist muutuvad nad tumedamaks.^[4] Munad munetakse kobaratena okste ümber ning enamasti eelistavad leinaliblikad muneda mitut liiki pajudele.^[5][6] Tavaliselt munetakse 30–250 muna, mis on 0,91 mm pikad ja pikliku kujuga. Mikroskoobist vaadatuna paistab munade pealispind krokodillinahasarnane.^[3]

 

Leinaliblika röövikud on musta värvi valgete karvade ja täppidega ning mööda selja keskosa jooksevad punased laigud. Rööviku keha on kaetud mustade ogadega, mis teeb temast eemaletõukava söögipala lindude jaoks. Leinaliblika röövik võib kasvada kuni 5 cm pikkuseks. Kui röövikud munadest kooruvad, toituvad nad kohe selle taime lehtedest, millel nad asuvad. Röövikud elavad gruppides harva üksteisest eemaldudes ning seega juhul, kui toit otsa saab, liiguvad nad kolonnis edasi järgmisele taimele toituma. Tundes ohtu vaenlase poolt hakkavad nad koos vibreerima, et vaenlast eemale peletada.^[3][5][2]

Leinaliblika nukud on halli värvi ja mööda nende külgesid jookseb kaks rida teravaid ogasid. Liblika nukud kasvavad kuni 2 cm pikkuseks.^[4] Nukud kinnituvad lehtedele ja okstele siidist padjanditega, mille valmistab röövik. Liblikaid on leitud nukkumast ka majade lähistelt.^[3][2]

 

Leinaliblika valmik on musta värvi kollaste tiivaservadega. Kollase ja musta tiivaosa vahel on rida siniseid täppe. Liblikate tiivad tunduvad lähedalt vaadatuna sillerdavana, sest nad peegeldavad violetset tooni. Emas- ja isasliblikad on ühesugused ehk neil ei esine sugulist dimorfismi. Leinaliblikad on suhteliselt suured – nende tiivaulatus on kuni 8,5 cm. Puudel on leinaliblikad tavaliselt suletud tiibadega, sest tiivaalustel on pruunikas kaitsevärvus, mis jätab nad vaenlastele märkamatuks.^[2][5][3][7]

Leinaliblika valmikutel esineb variatsioon, mille puhul tiibade selgmisel poolel on kollane äär laiem ja sinised täpid võivad puududa. Selline variatsioon on tingitud liiga külmadest temperatuuridest nukkumise ajal.^[3]

Leinaliblikad on ühed kõige pikema elueaga liblikad – nende elutsükkel kestab kuni 10 kuud. Leinaliblikad on ühed esimesed liblikad, kes kevadel talveunest ärkavad ja lendu alustavad. Enne lendamist liblikad soojendavad end Päikese käes, et koguda jõudu. Pärast talveunest ärkamist isased kaitsevad oma territooriumi ja otsivad sobivad emaseid paaritumiseks. Emastele tehakse lühike paaritumistants lennates. Munad munetakse kevadel. Pärast paaritumist täiskasvanud leinaliblikad surevad.

Röövikud kooruvad munadest 10 päeva pärast. Röövikud toituvad sageli ja vahetavad kesta 4 korda. Röövikud nukkuvad varasuvel. Koht nukkumiseks valitakse kaugemal oma toitumispaigast röövikuna, mõnikord liigutakse isegi 50 meetri kaugusele. Nukkumine kestab 10–15 päeva, olenevalt temperatuurist. Mida soojem on temperatuur, seda vähem aega kestab nukkumine. Liblikad läbivad nukkudes täismoonde. Pärast nukust koorumist püsivad leinaliblika valmikud paar tundi paigal, et lasta tiibadel kuivada enne lendu.

Täiskasvanud liblikad on suve alguses aktiivsed ja lendavad tihti kõrgemates rinnetes nagu puude ladvad. Liblikad läbivad lühikese suveune. Sügisel liblikate lend jälle elavneb, et toituda talveune eel. Leinaliblikad talvituvad rohupuhmastes ja langenud puulehtede vahel. Sageli valivad talveuneks päikeseküllaseid paiku, et talletada maksimaalselt soojust. Soojuse kogumisele aitab kaasa ka tiibade selgmise osa tume värvus. Selline käitumisviis on eriti oluline külmemates piirkondades elavatele liblikatele.

On täheldatud, et täiskasvanud leinaliblikad teevad plõksuvat heli kiskja lähenedes.^{[2][4][6][3][8]}

Täiskasvanud leinaliblikad toituvad enamasti puumahlast. Nad toituvad pea alaspidi. Puumahlast toitumine annab leinaliblikatele eelise, sest saavad tänu sellele nii vara talveunest ärgata, kuna puumahla eritus algab varakevadel. Mõnikord toituvad liblikad ka roiskunud puuviljadest. Harvemini kasutavad söögiks taimede nektarit, mis ei tee neist olulist tolmeldajat. Isendid püsivad ühes toitumispaigas mitu päeva.

Röövikud toituvad enamasti nendest liikidest:

• must remmelgas (Salix nigra),
• babüloni remmelgas (S. babylonica),
• S. sericea,
• ameerika jalakas (Ulmus americana),
• Populus deltoides,
• ameerika haab (P. tremuloides),
• paberikask (Betula papyrifera),
• Celtis occidentalis.^[6][3][2][7]

Leinaliblikad on rändavad liblikad ning seega võib neid leida nii metsast, niitudelt kui ka parkidest.^[6] Leinaliblikad on Ameerikas levinud Alaskast Venezuelani ja Euraasias.^[4] Leinaliblikaid on leitud ka Aasiast ja koguni Jaapanist.^[3]

Leinaliblikad on eksikülalised Inglismaal, kus neid nimetatakse Grand Surprize’iks või Camberwell Beauty’ks. On olnud aastaid, kus nende migratsioon Inglismaale on eriti suur: 1846, 1872, 1947, 1995 ja 2006. Liblikad ei ole Inglismaal asunud püsivalt, sest vähesed isendid suudavad üle elada talvitumise ja kuna sigimine toimub pärast talvitumist, ei õnnestu paljudel isenditel kaaslast leida. Inglismaalt ei ole leitud ühtegi varases arengujärgus leinaliblikat.^[7]

Kuna leinaliblika röövikud toituvad lehtedest, millel nad kooruvad, ning toituvad gruppidena, siis peetakse neid sageli enamasti taimekahjuriteks.^[4]

Leinaliblika tumedate tiibade tõttu on teda peetud rahvakultuuris surmakuulutajaks.^[8]