Koosmeele auhind
Koosmeele auhind (ka: koosmeele preemia) on auhind, millega Avatud Eesti Fond tunnustab neid, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui ka mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele.[1]
Auhinda antakse välja alates 1997. aastast ja selle laureaadid kuulutatakse välja igal aastal aprillis Avatud Eesti Fondi aastapäeval.
Kuni 2016. aastani oli auhind rahaline, pärast seda on auhinnaks olnud Marje Üksise graafiline leht "Koosmeelesammas" ja võimaluse korral ka rahaline preemia.[1]
Laureaadid
muudaAasta | Laureaat | Põhjus |
---|---|---|
1997 | Eugenia Gurin-Loov | aastatepikkuse tegevuse eest juudi kultuuri alalhoidmisel |
Tõnu Karu | puuetega inimeste heaks tehtud töö eest | |
ajakiri Raduga | eesti kultuuri ja kirjanduse tutvustamise eest venekeelsele lugejale | |
1998 | Lagle Parek | heategevusliku mõtteviisi arendamise ja tänavalaste olukorra parandamiseks tehtud töö eest |
Andrei Hvostov | rahvusvähemuste temaatika meisterliku ja tasakaalustatud käsitlemise eest | |
Larissa Vassiltšenko | töö eest Eesti venekeelse kooli õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamisel | |
1999 | Tamara Miljutina | pikaajalise tegevuse eest kultuurikandjana ning elu püsiväärtuste hoidjana |
Aili Kogerman | tegevuse eest vabatahtliku töö edendajana eakate inimeste hulgas ja nende kaasamisel aktiivsesse ellu | |
ETV venekeelse saatesarja "Põlvkond 2000" töögrupp | vene kogukonna kaasamise eest diskussiooni ühiskonna probleemide üle | |
2000 | Rein Taagepera | olulise panuse eest Balti koostöö edendamisel ning kodu-Eesti ja paguluse jõudude ühendamisel laulva revolutsiooni ajal |
Marju Lauristin | tegevuse eest koostöövaimu juurutamisel Eesti poliitikaellu ning olulise panuse eest integratsiooniküsimuste uurimisel ja Eesti integratsioonipoliitika väljatöötamisel | |
Aleksandr Zukerman ja Mihhail Vladislavlev | rahvussuhete mitmekülgse ja analüüsiva käsitluse eest teleajakirjanduses | |
2001 | Mihkel Mutt | ühiskonna protsesse ja Eesti tulevikku käsitlevate teemade meisterliku ja intrigeeriva käsitluse eest ajakirjanduses |
Nelli Kalikova | sihikindla tegevuse eest AIDSi problemaatika teadvustamisel | |
Natalia Jalviste | inimest väärtustavate ning väljapeetud saadete tegemise eest venekeelses televisioonis | |
2002 | David Vseviov | ühiskonna ja üksteisemõistmise suurendamise eest ajaloo kaudu |
Aleksei Turovski | inimese ja looduse koosmeele süvendamise eest | |
Maimu Berg | sotsiaalse õigluse ja ühiskonna sidususe edendamise eest | |
2003 | Kaiu Suija | pühendumuse ja hoolivuse eest vähihaigete abistamisel |
Katri Raik | eesti ja vene vaimu lähendamise eest Narva linnas | |
telesaate "Unetus" kollektiiv | eesti ja vene kogukonna kaasamise eest ühiskondlike probleemide arutellu | |
2004 | Ülle-Marike Papp | soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning selleteemalise ühiskondlikule dialoogile kaasa aitamise eest |
Evi Arujärv | ühiskonnatundlike kirjutiste eest kultuurilehes Sirp | |
Ülo Mattheus | ajakirjanikutöö eest raadios Vaba Euroopa | |
2005 | Vira Konõk | Ukrainas toimunud demokraatlike protsesside teadvustamise ja neile Eestis toetuspinna loomise eest |
2006 | Margit Sutrop | panuse eest moraali- ja eetikateemalistesse aruteludesse |
2007 | Allar Jõks | julgustamise eest panna meid küsima ja kahtlema ning uue sisu andmise eest õiguskantsleri institutsioonile |
Ülle Aaskivi (postuumselt) | kodanikujulguse eest esinedes sõnavõtuga Riigikogu ees | |
2008 | Ahto Lobjakas | kultuuridevahelise dialoogi väärtustamise eest Eestis ning Eesti lõimimise eest teiste riikidega Euroopas ja kogu maailmas |
Ivan Makarov | kultuuridevahelise dialoogi väärtustamise eest Eestis ning Eesti lõimimise eest teiste riikidega Euroopas ja kogu maailmas | |
2009 | Kolga Keskkool | julge ja ennastsalgava toetuse eest Vene-Gruusia konfliktis kannatada saanud sõpruskoolile Gori linnas Gruusias |
2010 | Ivar Tallo | sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edandamise eest Eestis ja enam kui 40 riigis üle maailma |
2011 | Imbi Paju | Auhind tõstis esile üksikisikuid või ühendusi, kes on oma tegude või sõnavõttudega aidanud kaasa erinevate ühiskonnagruppide teineteisemõistmisele ning juhtinud avalikkuse tähelepanu Eesti riigi arengu kitsaskohtadele. |
Kadri Ibrus | Auhind tõstis esile üksikisikuid või ühendusi, kes on oma tegude või sõnavõttudega aidanud kaasa erinevate ühiskonnagruppide teineteisemõistmisele ning juhtinud avalikkuse tähelepanu Eesti riigi arengu kitsaskohtadele. | |
2012 | Tiina Kangro | Preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel. |
2013 | algatus „Tagasi kooli“ | eri elualade, kogemuste ja põlvkondade kokkutoomise, õppetöö piiride avardamise ning ühiskonna ja kooli lähendamise eest |
2014 | Kersti Kaljulaid | kelle alati asjatundlikud Euroopa-alased analüüsid ja seisukohavõtud on aidanud Eesti inimestele Euroopa Liidu toimimist selgitada ja lahti mõtestada |
2015 | kultuurikiri Müürileht | sotsiaalselt tundlike ja ühiskondlikult oluliste teemade kaasaegse, erinevaid vanuse- ning rahvusgruppe kõnetava käsitluse eest |
2016 | ajaleht Postimees | anonüümse kommentaariumi sulgemise eest, aidates sellega kaasa kvaliteetsema ja sisukama avaliku arvamuskeskkonna kujunemisele |
2017 | Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse "Uurali kaja" kuraatorite töörühm professor Art Leete juhtimisel | Selle aasta märksõnadeks olid väikerahvad ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus. |
2018 | Annika Laats | vankumatu soovi eest otsida positiivset ühisosa ka siis, kui väärtuskonfliktid tunduvad ületamatutena |
2019 | Eesti Memento Liit | Auhinna märksõnaks on ühismälu ning fond teeb Mementole sügava kummarduse Nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute mälestuse jäädvustamise eest. |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Koosmeele auhind. Avatud Eesti Fondi veebisait". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2019. Vaadatud 14. mail 2020.