Konstantin Konik

• Tartu Õpetajate Seminari algkool
• Tartu Kubermangugümnaasium (1885–1893)
• Tartu Ülikooli arstiteaduskond (1893–1899)
• sooritas keisriarsti eksamid Tartu Ülikooli juures (1900)
• õiendas Odessa Ülikooli juures arstiteaduse doktori eksami 1903
• omandas dr. med. kraadi Tartu Ülikooli juures (1908)

• Tartu Ülikooli haavakliiniku alamassistent (1897–1898)
• arst Podoolia kubermangus Ukrainas (1899)
• Odessa Evangeeliumi haigemaja haavaosakonna assistent (1900–1904)
• osales Vene-Jaapani sõjas Odessa Punase Risti osakonna ordinaatorina (1904–1905)
• töötas Tartu Ülikooli haavakliinikus, hilisema Eesti sanitaarkindrali prof Werner Zoege von Manteuffeli assistendina (1905–1908)
• Alates 1909 töötas Tallinnas eraarstina, Eesti Arstide Erahaigla juhatajana (1912), Vene-Balti laevatehase vanemarstina (1913–1918), Tallinna Juhkentali sõjaväehaigla arstina (1918) ja Tallinna Keskhaigla haavaosakonna juhatajana (1918)
• Tallinna Linnavalitsuse Tervishoiubüroo juhataja (1915–1917)
• Päevalehe juhatuse esimees (1917)
• Eesti Ajutise Maavalitsuse liige ja tervishoiuosakonna juhataja (1917)
• Eesti Päästekomitee liige (1918)
• Siseministeeriumi Tervishoiu Peavalitsuse juhataja (1918–1920)
• Asutava Kogu liige (1919–1920)
• Tartu Ülikooli kirurgia professor (1920–1936), arstiteaduskonna dekaan (1920–1931) ja Tartu Ülikooli Haavakliiniku juhataja (alates 1920)
• Tartu Ülikooli prorektori kohusetäitja (1927)
• Riigikogu liige (1932–1933)
• Eesti Vabariigi haridus- ja sotsiaalminister Jaan Tõnissoni neljandas valitsuses (1933)

 

• Eesti Üliõpilaste Seltsi liige
• 1905. aastast osales poliitilise radikaalina Eesti ühiskondlikus elus
• Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajaid (1905)
• osaühingu Estonia nõukogu liige (1910–1911) ja esimees (1912–1918)
• Põhja-Balti Arstideseltsi asutajaid ja eestseisuse liige (laekahoidja) (1912–1918)
• Eestimaa Spordiselts Kalevi asutajaliige (asutatud 27. mail 1913)
• ajakirja Tervis toimetuse liige (1913–1916) ja vastutav toimetaja (1913–1915)
• Eesti Tööerakonna asutajaliige (1917)
• Saksa okupatsiooni ajal (1918) oli vangis
• Akadeemilise Arstiteaduse Seltsi asutajaid (1922), Tartu Arstide Seltsi liige ja Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Liidu esimees ja juhatuse liige
• ajakirja Eesti Arst toimetuse liige (1922–1929)
• kuulus 1920. aastate lõpul Eesti Kultuurkapitali nõukokku

Koniku isa Peeter Konik oli Tartus voorimees.

Abielus Matilde-Alviine Pistrikuga (1909–1929) ja Viktooria Triigiga (neiuna Martna, 1930–1935). Tema teise naise isa oli Mihkel Martna. Lapsi tal ei olnud, kuid aastal 1933 adopteeris ta teise naise tütre Kadri Viktoria.

1933. aasta sügisel tabas Konikut depressioon (paine) ja seejärel parema keha halvatus ajuarteri ummistuse tulemusel.^[1] Konstantin Konik suri Tartus 3. augustil 1936 insulti. Talle korraldati riiklik matus. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.^[1]

• 1920 Vabadusristi III liigi 1. järk teenete eest Eesti riigi rajamisel
• Eesti Vabadussõja mälestusmärk
• 1922 Eesti Punase Risti mälestusmärgi III järk
• 1929 Eesti Punase Risti teenetemärgi I järgu II klass
• 1930 Kotkaristi I klassi teenetemärk
• Eesti Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Liidu esimees ja auliige
• Skulptuur Konstatin Koniku mälestusmärk
• Skulptuur mälestusmärk "Ajahetk"

• Konstantin Konik, "Vaba maa" (sisaldab K. Koniku kirjutisi ning meenutusi ja artikleid tema kohta). Koostanud Küllo Arjakas ja Hando Runnel, saatesõna Küllo Arjakas. Ilmamaa, Tartu 2004, 448 lk.
• Arne-Lembit Kööp, "Konstantin Konik – arst, kes seisis Eesti Vabariigi sünni juures" – Hippokrates (arstide kuukiri), 2006, märts, lk. 219–222
• Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

• Küllo Arjakas, "Saaga Konstantin Konikust" Horisont 2003, nr 2, lk 42–46
• Peeter Järvelaid, raamatu "Vaba maa" arvustus Eesti Ekspress, 7. jaanuar 2005
• Ene Puusemp, "Kes oli Konstantin Konik?" Tartu Postimees. 23. veebruar 2005, lk 8
• Küllo Arjakas, Kes on kolmas «kuningas»? Postimees 23. veebruar 2007
• Konstantin Konik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK