Kaarel Parts
|
See artikkel on Riigikohtu esimehest, Soomusrongide diviisi Vabadussõja-aegsest ülemast on artikkel Karl Parts |
Kaarel Parts (5. juuni 1873 Arula vald – 5. detsember 1940 Tartu) oli eesti õigusteadlane, Riigikohtu esimees (1919–1940) ja ühiskonnategelane.
Ta sündis talupidaja pojana. Lõpetas 1896. aastal Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna.
Oli aastatel 1898–1907 Võru ja Tartu Ülemtalurahvakohtute eesistuja ning 1907–1917 vandeadvokaat Tartus.
1917. aastal omandasid Nõo kihelkonna Aru mõisa, mille väärtus oli 312 000 rubla, vannutatud advokaat Karl Parts, Minni Rüütli (sünd Auer), Tartu 2. Gildi kaupmees Oskar Wirkhaus, kolleegiumi assessor Peeter Kase, Tartu kodanik Alexander Keis, Heinrich Koppel, Tartu kodanik Hans Lellep ja Mihkel Parts, õpetaja Evald Steinberg ja arst Anton Schulzenberg.[1] Aru mõis oli üks umbes seitsmest protsendist rüütlimõisatest, mis siirdusid eestlaste kätte.
1919. aastal sai ta Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks, seda ametit pidas kuni tagandamiseni (Vabasti, Kaarel Parts’i Riigikohtu Esimehe ametikohalt omal palvel tervislistel põhjustel) Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1. augustil 1940.[2]
Riigikohtu esimese esimehena oli Kaarel Partsil oluline roll Riigikohtu ja Eesti Vabariigi kohtusüsteemi ülesehitamisel, samuti osales ta Eesti Vabariigi omariiklike ja eestikeelsete õigusaktide loomises.
Talle kuulus võõrastemaja Liivimaa Tartus.[3]
Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Parts, et ta on põhiseaduse muutmise vastu.[4]
Isiklikku
muudaTema abikaasa oli tantsija Elmerice Parts.[5]
Ta suri 5. detsembril 1940 Tartus kopsupõletikku.
Poliitiline tegevus
muuda- 1907 Vene II Riigiduuma liige (Eesti Rahvameelne Eduerakond)
- 1906–1920 Tartu Linnavolikogu liige
- 1917–1919 Eesti Ajutise Maanõukogu liige, selle esimees 1. veebruar – 23. aprill 1919
- 23. aprill – 31. oktoober 1919 Asutava Kogu liige, Asutava Kogu vanematekogu ja põhiseaduse komisjoni liige
Ühiskondlik tegevus
muuda- Eesti Kirjanduse Selts (eestseisuse liige 1907–1920, auliige 1932)
- Tartu Õigusteadlaste Selts (auliige 1932)
- Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus (juhatuse esimees 1902–1903)
- Tartu Vastastikune Krediidiühisus (juhatuse liige ja esimees 1905–1919)
- Liivimaa Linnahüpoteegi Selts (juhatuse liige 1904–1920, nõukogu esimees 1920–1923)
- Eesti Vastastikuse Tulekindlustuse Selts (esimees 1907–1924, auesimees 1924)
- Eesti Rahva Muuseumi hoolekogu juhatus
- Sihtasutise M. Varese Toetusraha juhatuse liige
Tunnustus
muuda- 1930 – Kotkaristi I klassi teenetemärk
- 1932 – Tartu Ülikooli audoktor[6]
- 1940 – Valgetähe I klassi teenetemärk
Teosed
muuda- Riigikohtu esimehe K. Partsi kõne 12. veebruaril 1935 Vanemuises Riigikohtu lahkumisele pühendatud koosviibimisel. Juridica, 1994, nr 5, lk 102.
Viited
muuda- ↑ Aru mõis (Nõo khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 225. (RT 1940, 90, 905)
- ↑ Meie võõrastemajad on hirmsad. Rahvaleht, 15. detsember 1931, nr. 147, lk. 2.
- ↑ Poolt või vastu? Vaba Maa, 14. oktoober 1933, nr. 241, lk. 5.
- ↑ Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 14, 3 aprill 1934
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Kirjandus
muuda- Toomas Anepaio. Riigikohtu esimees Kaarel Parts (1873–1940). Eesti Jurist, 1992, nr 6, lk 431–434.
Välislingid
muuda- Kaarel Parts Eesti biograafilises andmebaasis ISIK