Japan Airlinesi lend 123

Japan Airlinesi lend 123
	Õnnetusse sattunud lennuk 1984. aastal
Õnnetuse ülevaade
Kuupäev	12. august 1985
Koht	Takamagahara mägi
Põhjus(ed)	juhitavuse kadumine plahvatusliku dekompressiooni ja vigase parandustöö tõttu
Reisijaid	509
Meeskond	15
Vigastatuid	4
Hukkunuid	520
Ellujääjaid	4
Õhusõiduki tüüp	Boeing 747
Tõusis õhku	Haneda rahvusvaheline lennujaam
Sihtkoht	Osaka rahvusvaheline lennujaam
Lennufirma	Japan Air Lines

Japan Airlinesi lend 123 oli Japan Airlinesi lend Tokyost Haneda rahvusvahelisest lennujaamast Osakasse Osaka rahvusvahelisse lennujaama. 12. augustil 1985 toimus lennuki pardal 12 minutit pärast õhkutõusu kontrollimatu dekompressioon ning juhitavuse kaotanud lennuk kukkus 32 minutit hiljem Osutaka mäele.^[1]

Jaapani lennuõnnetuste uurimise komisjon ning lennuki tootnud Ameerika Ühendriikide riiklik transporditurvalisuse amet (NTSB) tuvastasid, et õnnetuse põhjustas lennuki sabas paiknenud vaheseina purunemine, mis lõhkus lennuki hüdraulikasüsteemi ja pöördetüüri ning muutis lennuki juhitamatuks. Uurimisel selgus, et lennuk oli seitse aastat varem Osakas maandumisel puutunud sabaga maandumisrada ning Boeingu tehnikud parandasid sabas paiknenud vaheseina valesti, kinnitades kahe plaadiga uue osa vana külge. Ebakorrektsest parandusest tingituna sai üks needirida kolmest kogu koormuse endale, mis mõjutas lennuki lennukõlblikkust. Parandusele järgnenud seitsme aasta jooksul põhjustas salongirõhu suurenemine ja vähenemine vaheseina paisumist ja kokkutõmbumist, kuniks õnnetuse päeval purustas see vaheseina. Vaheseina purunemine lõhkus hüdraulikatorud ja kontrollimatu dekompressioon rebis lennuki küljest lahti pöördetüüri. Kahjustustest tingituna kadus kontroll kogu lennuki hüdrauliliste juhtimisseadmete üle.^[2]

Lennukis viibis 542 inimest, kellest 509 olid reisijad ning 15 meeskonnaliikmed. Õnnetuses hukkusid kõik meeskonnaliikmed ja 505 reisijat. Pärast lennuõnnetust jäid mitmed reisijad esialgu ellu, kuid surid öö jooksul abi oodates vigastustesse. Peamiseks põhjuseks, miks mitmete reisijate elusid ei suudetud päästa, oli Jaapani enesekaitseväe otsus oodata õnnetuspaika minekuga järgmise päevani. Samuti keelduti Jaapanis paiknenud Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste pakkumisest alustada kohe päästetöid.^[1]

Lennuk ja meeskond

Registreeritud õnnetusõhusõiduk on JA8119 (Boeing 747-146SR). Lennuki esimene lend toimus 28. jaanuaril 1974. Õnnetuse ajal oli lennuk tegemas oma viiendat lendu sellel päeval planeeritud kuuest lennust. Seal oli 15 lennuki meeskonnaliiget, 3 salongipersonali ning 12 lennusaatjat.^[1]

Reisijad

Käsitletav lend toimus Jaapanis Oboni puhkuseperioodi ajal, mil paljud jaapanlased teevad iga-aastaseid reise oma kodulinnadesse või kuurortidesse. Lennul oli ligikaudu 21 teistest rahvustest reisijat. Neli naissoost ellujääjat paiknesid lennuki vasakul poolel, keskmisel real istekohtadel 54-60, lennuki tagasosas. Hukkunute seas oli laulja Kyu Sakamoto, kes oli tuntud Ameerika Ühendriikides oma kuulsa hitlauluga “Sukiyaki”.^[3]

Edasilükatud päästeoperatsioon

Ameerika Ühendriikide õhujõudude kontrollid Yokota lennubaasis, mis paiknes lennu 123 lennutrajektoori lähedal, jälgisid hättasattunud õhusõiduki abipalveid. Nad hoidsin kontakti kogu lennu 123 katsumustes olemise jooksul Jaapani lennujuhtidega ja tegid oma maandumisraja lennukile vabaks. Ka Atsugi mereväebaas vabastas oma maandumisraja lennu 123 jaoks pärast hädaolukorra teate saamist. USA õhujõudude C-130 meeskond oli esimene, kes märkas 20 minutit pärast õnnetust õnnetuspaika, kui veel oli piisavalt valge, et sündmuskohta abi saata. USA meeskond saatis asukoha andmed Jaapani ametivõimudele. Samuti saadeti teade õnnetusest Yokota õhuväebaasi, kust Huey helikopter oli nõus toimetama kaks meest sündmuspaika. Vaatamata ameeriklaste pakutud abile päästeoperatsioonil osalemiseks, saabus neile käsk peatada oma tegevus. Ameeriklased said vastu teate, et Jaapani enesekaitsevägi hoolitseb olukorra eest iseseisvalt ilma välisabi vajamata. 14 tundi pärast õnnetust ilmusid alles esimesed Jaapani päästjad õnnetuskohta. Praeguseni on endiselt ebaselge, miks USA vägedele ei antud luba alustada nende kavandatud otsingu- ja päästeoperatsioone.^[4]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Aviation Safety Network . (2019, Aprill 7). Retrieved from Aviation Safety Network Aviation Safety Network ASN Aircraft accident Boeing 747SR-46 JA8119 Ueno: https://web.archive.org/web/20110906025730/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19850812-1
↑ Crash of Japan Airlines B-747 at Mt. Osutaka. (2019). Retrieved from Shippai: http://www.shippai.org/fkd/en/cfen/CB1071008.html
↑ The New York Times. (1985, august 13). Retrieved from JETLINER CRASHES WITH 524 ABOARD IN CENTRAL JAPAN: https://www.nytimes.com/1985/08/13/world/jetliner-crashes-with-524-aboard-in-central-japan.html?pagewanted=all
↑ Macarthur Job (1996). Air Disaster Volume 2. Aerospace Publications. Lk lk 136-153.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Aviation Safety Network . (2019, Aprill 7). Retrieved from Aviation Safety Network Aviation Safety Network ASN Aircraft accident Boeing 747SR-46 JA8119 Ueno: https://web.archive.org/web/20110906025730/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19850812-1

[eS6vP-2] Crash of Japan Airlines B-747 at Mt. Osutaka. (2019). Retrieved from Shippai: http://www.shippai.org/fkd/en/cfen/CB1071008.html

[PPoEd-3] The New York Times. (1985, august 13). Retrieved from JETLINER CRASHES WITH 524 ABOARD IN CENTRAL JAPAN: https://www.nytimes.com/1985/08/13/world/jetliner-crashes-with-524-aboard-in-central-japan.html?pagewanted=all

[CFwQ9-4] Macarthur Job (1996). Air Disaster Volume 2. Aerospace Publications. Lk lk 136-153.

[1]

[2]

[3]

[4]