Jaak Järv (keemik)

1967. aastal lõpetas ta Tartu 5. Keskkooli keemiaklassi ja 1972 Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonna. Aspirantuurile aastatel 1973–1976 järgnes keemiakandidaadi kraadi kaitsmine Eesti TA Keemia Instituudi juures. Kandidaaditöö teema oli "Atsetüülkoliinesteraasi spetsiifilisuse ja reaktsioonimehhanismi uurimine, kasutades keemilise kineetika meetodeid ning kvantitatiivseid struktuuraktiivsussõltuvusi" ja see oli oluline Alzheimeri tõve diagnoosimisel.^[1]

Keemiadoktori kraadi kaitses Jaak Järv 1990. aastal Moskva Ülikooli juures tööga, mille tähtsus seisnes keemilise kineetika meetodite kasutuselevõtus retseptorligandi toimemehhanismide selgitamiseks. Professorikutse sai 1991. aastal.

Jaak Järve tegevus on läbi aegade olnud seotud Tartu Ülikooliga, kus ta 1972. aastal asus tööle orgaanilise keemia kateedri nooremteadurina. Pärast aspirantuuri töötas alates 1976. aastast sama kateedri vanemõpetajana, aastatel 1982–1983 oli dotsent, 1983–1991 teadusprorektori asetäitja, 1985–1991 bioorgaanilise keemia laboratooriumi teaduslik juhendaja, 1998–2003 füüsika-keemiateaduskonna dekaan. Alates 1991. aastast on ta Tartu Ülikooli professor.

1997. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks loodusteaduste alal. Ta kuulub akadeemia bioloogia-, geoloogia- ja keemia osakonda. On alates 2007 Eesti Teaduste Akadeemia kirjastusnõukogu esimees ning Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste peatoimetaja. Alates 2014 on ta Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige ning alates 2017 peasekretär. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia esindaja EASAC-i (Euroopa Akadeemiate Teadusnõukogu) nõukogus.

Jaak Järve viljakas teadustöös on peamisteks uurimisvaldkondadeks olnud bioaktiivsete ühendite konstrueerimine ja süntees, biomimetikud, retseptorligandide süntees, struktuur-aktiivsus sõltuvused ja bioaktiivsuse kvantitatiivne iseloomustamine, ligandide toimemehhanismid G-valkudega seotud retseptoritega, ensüümkatalüüsi kineetika ja mehhanismid ning molekulaarne äratundmine ensüümkatalüüsil ja retseptorite sidumisel. ^[1] Ta on olnud 30 doktori- ja kümnete magistritööde juhendajaks, avaldanud üle 250 teadusartikli. Andmebaas ScholarGPS on tunnustanud Jaak Järve ja asetanud ta 2022. aastal 0,5% mõjukaima teadlase hulka oma erialal (bioorgaaniline keemia).^[2]

Jaak Järv on Euroopa Neurokeemia Seltsi (1988), Ameerika Keemiaseltsi (1997, Kuningliku Biokeemia Seltsi (2000), Academia Europaea (2020) ja Eesti Biokeemia Seltsi liige (president 2004–2011) ning Eesti Keemiaseltsi asepresident (2016– ).

• Tartu Ülikooli keemiaosakond 1947-2007 / koostanud Jaak Järv. Tartu, 2007, 212 lk. ISBN 9789949117550
• Sonochemistry in water organic solutions / Ants Tuulmets, Siim Salmar and Jaak Järv. New York, Nova Science Publishers, 2010, 54 lk. ISBN 9781617611759
• Orgaanilised polümeerid : õpik kõrgkoolidele / Olavi Loog, Heiki Timotheus, Jaak Järv. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, 277 lk. ISBN 9789949199730

• 1987 Eesti NSV teaduspreemia
• 1991 Kuopio Ülikooli audoktor
• 1996 Uppsala Ülikooli meditsiiniteaduste audoktor
• 1998 Paul Kogermani medal
• 2000 Eesti Vabariigi teaduspreemia
• 2007 Tartu Ülikooli aumärk^[3]
• 2008 Tartu Ülikooli medal^[4]
• 2009 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2009 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 2020 Academia Europaea liige
• 2020 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"^[5]

• Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 44–45
• Margus Maidla. Akadeemik Jaak Järv – mees, kes tunneb isiklikult molekuli. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 405–412

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaak Järv (keemik)

• Jaak Järv Teaduste Akadeemia kodulehel
• Jaak Järv Eesti Teadusinfosüsteemis