Heldur Vatsel

Heldur Vatsel (19. september 1916 Tallinn – 1. märts 1982 Tartu) oli eesti operetihelilooja.

Ta õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli Eduard Oja õpilane.^[viide?]

Eesti Kalmaniks kutsutud helilooja kirjutas enne II maailmasõja kümmekond menukat operetti, millest enamik ka Vanemuises lavastati. Tuntumad neist on "Õnnelend" (1934), "Napoli pärl" (1935), "Taevalik meloodia" (1936), "Dreiklang der Herzen" ("Südame kolmkõla", 1936), "Komandöri tütar" (1937), "Theoura" (ehk "Havai tüdruk", 1937–1938) ja "Igatsetud maa" (1939). Viimasest on tuntuim duett "Iga naine ükskord armub".^[viide?]

"Theoura" partituuri ostis üks Viini kirjastus ja see võinuks saada esimeseks eesti operetiks välislavadel, kuid noodid hävisid Viini pommitamisel. Vatseli looming oli Eesti NSVs põlu all oma rahvuslik-romantilise temaatika tõttu. Sõjajärgsel ajal oli Heldur Vatsel Eesti Raadio toimetaja, ka mitme Lõuna-Eesti orkestri juht ja dirigent, samuti klaveriõpetaja mitmes koolis. Viimastel aastatel elas tagasitõmbunult Tartus.^[viide?]