Heigo Ritsbek

Ta sündis vaimuliku perekonnas. Ta lõpetas Pärnu 1. Keskkoolis kaheksa klassi, 1969. aastal Saaremaal Kingissepa 1. Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna.

Ta töötas Eesti Metodisti Kiriku Valitsuse sekretärina 1977–1982 ja Tallinna metodisti koguduse pastorina 1979–1989. Diakoniks pühitsetud 9. märtsil 1979 piiskop dr Ole E. Borgeni poolt Tallinnas.

1989. aasta veebruaris emigreerus ta koos perega USA-sse, kus jätkas vaimulikutööd ning teoloogilisi õpinguid, lõpetades metodistliku Asbury Teoloogilise Seminari teoloogiamagistri (Master of Divinity, MDiv, 1993) ja Bostoni ülikooli teoloogiateaduskonna teoloogiadoktori (Doctor of Ministry in Theological Studies, DMin, 1996) kraadiga (väitekiri "The Mission of Methodism in Estonia", Metodisti kiriku misjon Eestis).

Aastal 1996 ühines ta Karismaatilise Episkopaalkirikuga, pühitseti 23. juunil 1996 Jacksonville'is (Florida, USA) preestriks ning tuli koos perega tagasi Eestisse. Ta töötas selle kiriku preestrina 1996–2012. Aastail 1996–2011 oli ta Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku peavikaar ning Harkujärve Püha Esimärter Stefanose koguduse rektor.

25. augustil 2012 pühitseti ta Ugandas Kaseses Aafrikas peapiiskop dr Kiiza S. Thomase poolt piiskopiks.

2016. aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Anglokatoliku Kiriku. Ta on aastast 2016 ülemaailmne patriarh ning aastast 2020 selle Kiriku Püha Kolmainsuse Anglokatoliku Vaimuliku Teenistuse Kooli president.

Heigo Ritsbek on vaimulikult teeninud ning jutlustanud ligi 3000 korda enam kui 100 koguduses 32 erinevas uskkonnas 27 riigis üle kogu maailma 385 000 inimesele ning raadio ja TV vahendusel jõudnud 1,3 miljoni inimeseni. Seega kokku on ta jõudnud kristliku sõnumiga 1,7 miljoni inimeseni. Samas on ta seoses kirikutööga külastanud 41 eri riiki maailmas.

Ta on olnud ajaloo-, religiooniloo-, ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Tabasalu Ühisgümnaasiumis (2011–2018), Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis (2011–2014) ja Rocca al Mare Koolis (2000–2010). Ta on töötanud kaasprofessorina Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris (1996–2012 vaheaegadega), Tartu Teoloogia Akadeemias (2000–2010) ning Eesti Mereakadeemias (2004–2005).

• 2020 "Tagasivaade"
• 2021 "Scripta Amicis Festschrift Heigo Ritsbek 70"
• 2021 "Mis on põrgu"
• 2021 "Püha Ristimine. Püha Armulaud"
• 2022 "Le Saint Baptême. La Sainte Eucharistie"
• 2022 "Scripta in Theologia"
• 2022 "Valitud jutlused"
• 2023 "Histoire de l'Église"
• 2023 "Arhivaarist patriarhiks"

• 1972 – amatöörfilmide festivalil sai tema film "Lunastuseta sonaat neljale" kolmanda koha
• 1978 – Tartu Riikliku Ülikooli lõputöö "Lollardite liikumisest 14. saj Inglismaal" sai esimese preemia
• 2002 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal
• 2012 – Püha Jaakobuse Teoloogilise Seminari (Jacksonville, Florida, USA) teoloogia audoktor (Doctor of Divinity, DD)
• 2012 – Püha Jaakobuse Teoloogilise Seminari (Jacksonville, Florida, USA) humanitaarteaduste audoktor (Doctor of Letters, LittD)
• 2018 – Sanctuse Teoloogiainstituudi teoloogia audoktori kraad (Doctor of Divinity, DD summa cum laude)
• 2020 – Püha Kolmainsuse Anglokatoliku Vaimuliku Teenistuse Kooli teoloogia audoktori kraad (Doctor of Divinity, DD) 2020

Ta on abielus ning tal on kolm tütart ning kolm tütretütart.

• Aapo Pukk. "Heigo Ritsbek". Õlimaal, 2001