Hans Nurk

Hans Nurk (15. juuni vkj 1889 Raaga talu, Tarvastu vald, Viljandimaa – 17. november 1944) oli Eesti ametnik, ühiskonnategelane ja poliitik (Eesti Asutava Kogu liige).

Tema vanemad olid väiketalupoeg Hans Nurk ja Mari Nurk (sündinud Paavel).

Hans Nurk õppis Ämmuste vallakoolis 1899–1902, Tarvastu kihelkonnakoolis 1902–1905, Kohtuministeeriumi poolt kohtutegelaste ettevalmistamiseks korraldatud õigusteaduslikud kursustel Tallinnas 1920–1921 ning osales õppereisil Lääne-Euroopas 1923 ning lõpetas 1926 I järgu diplomiga Tallinna Majandusinstituudi.

Hans Nurk töötas vallakirjutaja abi ja kohtukirjutaja abi Tarvastu vallas, Vana-Antsla vallas, Palmse vallas ja Taevere vallas 7. jaanuar 1910 – 1914 ning vallakirjutaja ja kohtukirjutaja Halinga vallas 1914–1919^[1].

Hans Nurk oli 1919. aastal loodud Eesti Asutava Kogu liige sotsiaaldemokraatide fraktsioonis, Omavalitsuse Komisjoni ja Seadusandliku Komisjoni liige ja sekretär 1919–1920.

Ta oli Viru maakonnanõukogu ja maakonnavalitsuse liige ja administratiiv- ja tervishoiu osakondade juhataja 1921–1923 ja Rakvere Hoolekandekohtu liige, Riigikontrolli arhiivi juhataja 1922–1927 ning Tallinna trammiosakonna asjaajaja 1927. aastast.

Hans Nurk oli Tarvastu tarvitajate ühisuse asutajaliige 1911, Pärnu-Jaagupi haridusseltsi juhatuse liige 1916–1919, Eesti Vallasekretäride Seltsi asutajaliige, esimees 1919–1928, abiesimees 1929–1931 ja Riigi- ja Omavalitsuseteenijate Keskliidu asutajaliige, juhatuse liige 1919–1931. Eesti Maakondade Liidu mõtte algatajaid ja asutajaid, juhatuse liige 1921–1922 ja nimede eestistamise kesktoimkonna juhatuse liige